Kuidas parandada mälu? Õpi keskenduma ja ebaolulist unustama

Esialgu oli Jaanusel plaanis minna hoopis kiirlugemise kursusele, kuna teda huvitas oma lugemiskiirus ning ta soovis parandada oma võimekust tähtsaid asju paremini meelde jätta, kuid kohapeal selgus, et alustada tuleks hoopis mälu treenimisest. Koolitus täitis oma eesmärki aga väga hästi. "Seal pidi küll talletama täiesti seosetuid asju, kuid ma sain aru, et lihtsate seoste loomise teel on võimalik meelde jätta ükskõik mida ning seda suurel hulgal," tõdeb Jaanus.

Peale igapäevaste asjade meeldejätmise paranes ühtlasi Jaanuse avaliku esinemise oskus. "Kui üldjuhul olid mul kõne pidamiseks pidepunktid ikka kirja pandud või hullemal juhul lugesin paberi pealt maha, siis pärast õpitud metoodikat suudan ma tähtsad punktid isegi stressiolukorras meelde jätta," kinnitab ta. Selleks tuleb ruumis panna paika teekond, kus igal osal on oma pealkiri ning kui pidepunktid on paigas, siis ei ole mingi probleem rääkida valmis mõeldud jutt kas või sõna-sõnalt maha.

Peale selle hakkas Jaanus iga uut omandatud infot mingi aja tagant kordama. "See on täiesti normaalne, et kaks nädalat pärast koolitust ei mäleta pooli või isegi enamikku asju – aju toimibki nii. Kuid kordamisega on võimalik seda parandada ja asju pikaajalisse mällu talletada," arutleb ta. "Samas kõike ei ole mõtet nagu käsn vastu võtta, selleks peab olema nii-öelda filter, et millist infot sa lased sisse ja millist mitte."

Keskendu, tekita seos ning korda

Abimeestest nagu mobiil ja märkmik, kuhu saab olulised asjad üles märkida, pole Jaanus siiski päriselt loobunud. "Kahjuks nad pressivad ennast nii jõuliselt peale, et see pole võimalik," tõdeb Jaanus. "Märkemete tegemine, nende hilisem süstematiseerimine ja sahtlisse panemine – see on vaja ikka paberi peal läbi teha. Kõik asjad ei jää lennu pealt meelde."

Mälutreener Tauri Tallermaa nendib, et inimesed unustavad peamiselt keskendumisraskuste tõttu. "Kui ma lähen näiteks tööle ja mõtlen, et teen selle asja ära, siis vahepeal segavad töökaaslased mind oma küsimustega ja kui ma laua juurde jõuan, siis olen ammu oma toimingu ära unustanud – nii palju segavaid faktoreid oli lihtsalt," räägib Tauri ning lisab, et kuna inimene on suuteline päevas mõtlema kuni 50 000 mõtet, siis just neid tähtsaid ongi raske sealt välja noppida.

Et aga asju paremini meelde jätta, peab teadma kolme põhilist nippi. "Esiteks keskendumine ehk tähelepanu, teiseks peab tekitama seose, millega uus info on mulle seostatav ning kolmandaks tuleb seda kindlasti mingi aja tagant korrata," lausub ta ning lisab, et mida rohkem inimene teab ja suudab luua emotsioone, seda lihtsamini asjad ka meelde jäävad.

Mäluhäired tekivad hapnikupuudusest

Südameapteegi Tõnismäe apteegi farmatseut Triine Talve tõdeb, et mäluhäired tekivad sellest, kui ajus pole piisavalt hapnikku. Nende leevendamiseks on olemas aga igasuguseid preparaate. "Neurozan kapslites on väga palju vitamiine ja mineraale, mis on vajalikud aju tööks ning piisava energia saamiseks. Teine kategooria on Ginkgo biloba ehk hõlmikpuu preparaadid – need on mõeldud peamiselt vanemate inimeste ajuvereringe parandamiseks," räägib apteeker ning lisab, et need aitavad ka inimesi, kelle käed ja jalad pidevalt külmetavad.

"Eeskätt noorte seas on aga levinud letsitiin. See on taimevalk, mida inimene saab koos toiduga ning see on oluline just närviülekannete jaoks – et need toimuks kiiremini, rohkem informatsiooni jääks meelde ning aju saaks selle info kätte," lausub Talve. Osa letsitiinipreparaate sisaldavad ka B-vitamiini.

"Kõiki preparaate peaks võtma kord päevas ning umbes kolm kuud. Kui paar päeva enne eksamit võtta letsitiini, siis see ei aita," märgib apteeker.

Ainult ravimitele oleks siiski naiivne loota, peab ka korrapäraselt toituma ja piisavalt puhkama. Toiduainetest aitavad mälu parandamisele kaasa näiteks sojauba, pähklid, teraviljatooted, seemned jms.

Kuigi mäluparandavatel toidulisanditel otseseid kõrvaltoimeid pole, tuleks ikkagi jälgida, et neid liiga palju ei võetaks. "Näiteks B-vitamiinide ülemanustamisel võib esineda seedetraktihäireid – iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust. Ning hõlmikpuu ekstrakti ei tohiks tarvitada koos verd vedeldavate rohtudega," hoiatab Talve.

10 nippi mälu parandamiseks

1. Mõtle täpile

Kõige lihtsamat keskendumist soodustavat harjutust saab igaüks teha kodus või näiteks bussiga sõites.

Selleks istu mõni minut liikumatult paigal, kujutle keset oma otsaesist musta täppi ja keskenda mõtted just sellele punktile. Kui keskendumine ühele kindlale asjale on muutunud juba täiesti automaatseks, seisab kõik vajalik paremini meeles.

2. Pildista

Sageli ei meenu, kuhu panid toa- või autovõtmed. Kui võtmed kusagile paned, tõsta käed üles asendisse, justkui pildistaksid seda kohta.

3. Pane hädavajalik kirja

Pole mõtet kõiki tarvilikke päevakohustusi meelde jätta, pane need kirja.

4. Tee endale märkmik peas

Alusta iga hommikut oma peas oleva märkmikulehekülje meeldetuletamisega, mida on vaja täna teha.

5. Sobita kokku nimi ja nägu

Kui sulle tutvustatakse uut inimest, jäta meelde tema näost midagi silmatorkavat – paksud huuled, kõrged kulmud, pruunid silmad jne.

6. Määra asukoht

Kõik sündmused on seotud mingi koha, inimese, sõiduki, ilma või muu säärasega.

7. Kasuta värve

Küllap igaüks on õppimise ajal raamatusse jooni alla vedanud, märgi ka eri sündmused mõttes eri värvidega.

8. Tee kodutööd

Enne tähtsat sündmust, kõnet vms kirjuta kõik ütlemist vajav üles ja korda seda paar korda.

9. Säilita rahu

Stress ja muretsemine raskendavad meeldejätmist. Katsu igas olukorras olla rahulik ja keskenduda.

10. Õpi unustama

Aju tervise seisukohalt on tähtis ka unustada, vähemtähtis välja visata. 90 protsenti saadud infost ununeb esimese üheksa tunni jooksul, kui inimene seda ei kasuta. Kuidas aga unustada kunagi aktiivselt talletatud infot?

Üks võimalus on ebavajalik info blokeerida – nii kui see meenub, kohe mõelda millestki muust, nii-öelda vägisi luua uus seos, teadlikult lülituda ümber uuele mõttele. Nii võib juba 1–2 kuu pärast avastada, et valusaid emotsioone enam ei teki. Allikas: OÜ Kiirlugemiskool