Täitõve levikut ja ravimeetodeid puudutavatele küsimustele vastab proviisor Jaan Jänes.
Millal on suurim oht nakatuda täitõppe?
Peatäidega nakatumises ei esine hooajalisi puhanguid, need võivad tekkida igal aastaajal. Siiski suureneb nendega kokkupuute oht suvel ja kooliaasta alguses, kui lapsed on rohkem peadpidi koos.
Kuidas täid levivad?
Täid ei hüppa ega lenda, vaid kanduvad inimeselt inimesele pea- või juuksekontakti kaudu. Samuti teise inimese mütsi, salli, patsikummi, kammi ja harja kaudu.
Kuidas täisid ja tinge avastada?
Umbes seesamiseemne suurused täiskasvanud täid on juustes märgatavad palja silmaga. Alguses on peas ainult paar täid, aga kui nad on seal juba mõnda aega olnud, tekivad ka valged täimunad ehk tingud. Tingud on peanaha lähedas tugevasti juuksekarvale kleepunud nagu pärlid kees.
Juuksekarv kasvab ööpäevas keskmiselt 0,5 mm ja koos sellega liigub ting – või selle kest, kui munast on juba koorunud uus isend – koos juuksekarvaga järk-järgult peanahast kaugemale. Juukseid laiali lükates võib juuksejuurtel, kõige sagedamini kõrvade taga ja kaelal, näha valkjaid tinge.
Millised tundemärgid täitõvele viitavad?
Esmalt võib tekkida sügelus kuklas ja kõrvade taga. See tekib, kuna täi imeb inimese verd naha sügavaimast kihist (dermisest) ja eritab hammustuskohale vere hüübimist takistavat sülge. Kõige rohkem teevad täid tüli öösiti, see on aeg, kui parasiidid toituvad.
Kas täid võivad olla ohtlikud?
Täi iseenesest ohtlik ei ole. Kuid hammustuskohti kratsides haavad saastuvad, tekib punetus ja haav võib minna mädanema. Peatäid võivad põhjustada ka kaela ja kõrvataguste piirkondade lümfisõlmede suurenemist.
Mida teha, kui mõnel pereliikmel on täid?
Täidega saab võidelda kahel viisil – kasutades täikammi või täivastast vahendit. Täikammiga saab täid juustest välja kammida. Kammiga eemalduvad aga ainult täiskasvanud isendid, kuna tingud istuvad tugevasti otse juuksejuurtel. Täide ja tingude lõplikuks hävitamiseks on apteekides müügil täivastased vahendid.
Kas kõik täitõrjevahendid on ühtviisi tõhusad?
Siiani kasutati täitõve ravimiseks peamiselt neurotoksilisi ravimeid, mis halvavad täi närvisüsteemi ja täi hukkub. Et need võivad olla toksilised ka lapsele, Eestis neid enam ei müüda.
Praegu on levinuimad dimetikooni sisaldavad täiravimid. Dimetikoon on silikoonõli, mis juustesse pihustatuna tungib tänu oma füüsikalistele omadustele täi hingamissüsteemi, tõrjub sealt välja õhu ja lämmatab täi. Ühtlasi blokeerib dimetikoon ka tingude ehk täimunade hingeavad, nii ei saa muna kooruda ja peatäiks areneda.
Mida teha, et täinakkus ei korduks?
Ravi ajal tuleb ära vahetada voodipesu, eriti padjapüürid, aga ka peakatted ja juuksekummid. Hoolikalt tuleb puhastada kammid ja patsikummid. Lisaks tuleks pesta kõik riided, mida kolmel viimasel päeval kandnud olete. Kui täidega on nakatunud laps, on soovitatav kõik tema pehmed mänguasjad kotti pakkida ja kolmeks päevaks ära panna.
Täid ei suuda toiduta üle kolme päeva elada, see on piisav aeg, et neid mänguasjadele ei jää.
Oluline on ka kõik nakatunud inimesega kokku puutunud perekonnaliikmed üle kontrollida, eriti siis, kui peres on mitu last. Kui täid saadi koolist või laagrist, tuleb teiste laste vanemaid teavitada, et nad saaksid oma lapsed õigel ajal üle vaadata. Oluline on teada, et täitõbi ei piira meie igapäevaelu, kuid täidega võitlemist peab alustama võimalikult kiiresti.
Lisa saab selle kohta lugeda internetilehelt www.peataid.com.
Kommentaarid