Kuiva silma sündroomile leevenduse saamiseks otsi põhjust (4)

Ida-Tallinna keskhaigla silmakliiniku arstid Reili Rebane ja ­Kristel Harak räägivad kuiva silma sündroomi mõistmiseks esmalt silma füsioloogiast. Silma sujuv töö sõltub süsteemist, kuhu kuuluvad pisaranäärmed, silmapind – limaskest, sarvkest ja rasunäärmed –, laud ja närvilõpmed.

Selle üksuse kõik komponendid on õige pisarate koostise ja funktsiooni tagamiseks vajalikud ning neil on oma osa silma pinna niisutamisel ja toitmisel.

Samuti pakuvad nad mikroobidevastast kaitset, säilitavad sarvkesta läbipaistvust ja tüvirakkude populatsiooni ning tagavad kvaliteetse kujutise tekkimise võrkkestale. Kuiva silma korral tekib selles süsteemis häire: et pisarad oma funktsiooni saaksid täita, peab neid olema piisaval hulgal ning nende koostis tasakaalustatud.

Mõne ravimi tarvitamise kõrvalmõju

Ka KSA Silmakeskuse silmaarsti Ants Haaveli sõnul kurdavad inimesed kuivsilmsuse probleemi üsna tihti.

"Kui silmade niisutamine on kuidagi häiritud, võib kogeda valu, valgustundlikkust, sügelust, punetust, nägemise hägusust ja tunnet, et justkui midagi oleks silmas. Samuti liigset pisaraeritust," kirjeldab ta.

Haaveli sõnul on nii, et kui silm ei saa piisavalt niisutatud, saadetakse ajule vastav signaal ning keha hakkab tootma rohkem pisaraid.

"Nende kvaliteet pole aga vajalikuks niisutusmääraks piisav – need uhavad ära küll mustuse, kuid ei kata silmapinda pisaravedeliku rikkaliku koostisega," sõnab Haavel, et arsti juurde minnakse alles siis, kui probleem igapäevaelu segama kipub ning tõesti ebamugav on.

Sageli võib ka juhtuda, et kui pisaraid pole piisavalt palju või need pole piisavalt kvaliteetsed, kimbutab kuiva silma sündroomiga haigeid silmapõletik või kõigub nende nägemisteravus.

Silmaarstide kinnitusel võib vahel olla põletikulise ärrituse tagajärjeks suurenenud pisaratevool.

"Siis kaebavad patsiendid, et silmad jooksevad pidevalt vett ning kipitavad," kõnelevad Ida-Tallinna keskhaigla arstid.

Reili Rebane ja Kristel Harak märgivad, et kuiva silma põhjuseid on laias laastus kaks: vähenenud pisarate tootmine või suurenenud aurustumine. Tasub teada, et see sündroom võib kaasneda näiteks allergiaga, silmatilkades olevate säilitusainete või kontaktläätsede kandmise tõttu ja kaasneda mõningate ravimite tarvitamisega.

Teadaolevalt vähendavad pisarate tootmist näiteks südame- ja vererõhuravimid ja mõned antidepressandidki. Ühtlasi on kuiva silma sündroomi põhjustajaks kuiv õhk, auto- ja kontorikonditsioneerid ning pikaaegne töötamine näiteks arvutiga.

Haavel on tajunud, et inimesed ei tule tihti silmade olukorra ja ravimite seostamise peale ning on üllatunud, kui arst võimalikke põhjuseid nimetab.

"Kuivsilmsuse puhul tuleks aga kindlasti selgeks teha, miks on pisarate hulk või kvaliteet langenud ning tegelda eelkõige sellega," lausub arst, et alati tuleb jõuda ebamugavat probleemi tekitava põhjuseni, mitte otsida vaid leevendust.

Leevendust saab kuivsilmsuse probleemile silmapinda niisutavaid tilku kasutades, seejuures tuleks kasutada konservandivabu kunstpisaraid. Rebane ja ­Harak on kogenud, et patsiendid on sageli nõutud, miks neil soovitatakse niigi vesitsevate silmade korral kasutada silmapinna niisutajaid – justkui kästakse neil silma vett silma juurde lisada.

"Tegelikkuses aitab see põletikuahelat murda ja tasakaalu taastada," sõnavad arstid.

Täielikult välja ravida ei saa

Haavel nendib, et paraku ei saa kuivsilmsust täielikult välja ravida, kunstpisarate appivõtt ongi pigem olukorra leevendamiseks. Kuid üle peaks vaatama ka igapäevase elukeskkonna. Et Haaveli sõnul võib kuivsilmsust põhjustada pidev arvuti taga töötamine, soovitab ta kontoriruumides püüda vältida kuiva kliimat.

Kuid olgu kuidas on – ebamugavustunde korral soovitab ta pöörduda kõigepealt silmaarstile, kes vaatab silmad üle ja pakub ka lahendusi.

"Kindlasti ei ole kuiva silma sündroom probleem, millega peaks harjuma või mida kannatama," sõnab Haavel.