Ämmaemanda osal naiste ja perede toetamisel emaduseks valmistumisel ja lapsevanemaks olemisel on Euroopas väga pikk ajalugu. See on tõestatult turvaline, hästi kättesaadav ja naiste ootustele vastav.
Nii kogu maailmas kui ka Eestis on ämmaemandusabi osutatud tõenäoliselt sama kaua, kui siin on elanud inimesed. Esimesed teadaolevad andmed ämmaemandatest Tallinnas pärinevad aastast 1330, ürikutes mainitakse nimesid Gese ja Jossyne. Sageli oli külaämmaemand ainus ravitseja, abistaja, hingehoidja ja tervisenõustaja.
Nõu saab küsida paljudes asjades
Rahvas teabki ämmaemandat põhiliselt kui naise abistajat. Tänapäeva mõistes on ta iseseisev spetsialist, kes pakub hooldust naise viljaka aja vältel – enne rasedust ja selle ajal, sünnitusel ja pärast seda, aitab imetamisel, valmistab ette lapsevanema rolliks, nõustab seksuaalkasvatuses ja pereplaanimisel ning teeb ennetustööd naistehaiguste alal.
Eestis saab ämmaemandaks õppida Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolides, kus 4,5 aastaga omandatakse rakenduskõrgharidus. Kes on eriala lõpetanud, sellel on õigus töötada nii iseseisvalt ämmaemandana kui ka üldõena.
Ämmaemandusabi osaks on igasuguses vanuses ja erinevast soost inimeste reproduktiivtervise-alane nõustamine. Ämmaemanda poole võib pöörduda pereplaanimise ja rasestumisvastaste vahendite kasutamise alustamise ja jätkamise osas.
Ta annab nõu erinevate meetodite toime, vastunäidustuste, kasutamise ja ohutunnuste suhtes ning teeb vajadusel profülaktilise günekoloogilise läbivaatuse. Kui naine soovib alustada või jätkata rasestumisvastaste vahendite kasutamist, siis võib pöörduda ämmaemanda või naistearsti poole. Ämmaemandal on õigus välja kirjutada nende esma- ja korduvretsepti.
Kui naine tahab emakasisest rasestumisvastast vahendit (ESV, spiraali), vaatab ämmaemand ta läbi ja teeb vajalikud analüüsid ning kirjutab retsepti välja. ESV panekuks tuleb minna siiski naistearsti juurde. Vajadusel ravib ämmaemand kergema kuluga tupepõletikke.
Ta on pädev nõu andma ka soovimatu raseduse, selle katkestamise ja katkemise, naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ning pere- ja seksuaalvägivalla osas. Noortetöö spetsiifilise koolituse saanud ämmaemandad töötavad meil ka noorte nõustamiskeskustes.
Emadushooldus on ämmaemanduses üks kõige pikema ajalooga teenus. Ämmaemand jälgib rasedat, abistab, nõustab emaks saamisel ja emarolliga kohanemisel. Kui tervis on üldjoontes korras, võivad naised ja pered raseduse jälgimiseks pöörduda pigem ämmaemanda poole.
Viimane diagnoosib raseduse, täpsustab terviseriske ning jälgib raseduse kulgu ja loote arengut vastavalt kehtivale juhendile, määrab või teeb vajalikke uuringud ja analüüsid.
Naist, kelle rasedus on madala riskiga, jälgibki enamasti ämmaemand. Naistearstivisiite tehakse sellisel juhul üks–kaks korda lapseootuse ajal. Kui tekivad probleemid, konsulteeritakse alati naistearsti või muu eriarstiga, kõrge riskiga rasedaid aga jälgib reeglina günekoloog.
Ämmaemanda tegevus ei piirdu vaid analüüside ja uuringutega. Naisi ja peresid nõustatakse ka raseduse kulu ja jälgimise, vaevuste ja nende leevendamise, toitumise, füüsilise aktiivsuse, seksuaalsuse, sünnituse, vanemluseks valmistumise, sünnitusjärgse ajaga toimetuleku, imetamise, võimalike komplikatsioonide jms osas.
Ämmaemandal on õigus anda töövõimetuslehte rasedus- ja sünnituspuhkusele lubamise ning raseduse ajal töötingimuste ajutise muutmise või kergemale tööle üleviimise kohta. Haigestumisega seotud töövõimetuslehe annab endiselt välja arst. Aga kui ämmaemanda vastuvõtule tuleb naine, kellel on kaebused, saab too ta arsti juurde suunata.
Rasedate jälgimise korraldamisel on Eestis piirkondlikke erinevusi. Enamasti tehakse seda haiglaga seotud naistenõuandlas (pere-, tervise-, emaduskeskuses), samas on ka asutusi, mis pole haiglaga seotud.
On haiglaid, kus rase võib pöörduda esimeseks visiidiks otse ämmaemanda poole, aga ka selliseid, kus selle teeb naistearst, kes suunab naised, kellel terviseriske ei tuvastatud, ämmaemanda juurde.
Haiglas abistab naist ja peret sünnitusel eelkõige ämmaemand. Ta teeb vajalikud uuringud ja läbivaatused, toetab naist sünnituse ajal ning võtab lapse vastu. Kui tekivad riskid, siis kaasatakse naistearst.
Esimesest augustist on Eestis reguleeritud ka kodusünnitus, mille plaanimise ja muuga saab tutvuda Eesti Ämmaemandate Ühingu kodulehel (ammaemand.org.ee) olevas juhendis.
Pärast sünnitust jälgib ema ja vastsündinut haiglas ämmaemand, kes teeb koostööd naiste- ja lastearstiga. Koduvisiitide korraldus on piirkonniti erinev, kuid aasta aastalt on ämmaemandusabiteenus muutunud üha populaarsemaks. Visiidil hinnatakse seda, kuidas sünnitanu on taastunud ja vastsündinu kohanenud, nõustatakse imetamise ja hoolduse osas.
Soovitusliku ambulatoorse sünnitusjärgse visiidi võib 6–8 nädalat pärast sünnitust (vajadusel ka varem) teha samuti rasedust jälginud ämmaemanda juurde. Seal arutatakse sünnituskogemust, hinnatakse taastumist ja vajadusel tehakse läbivaatus, antakse nõu imetamise ja rasestumisvastaste meetodite osas.
Raseduse jälgimine ämmaemanda juures on turvaline
Mitmete haiglate juures saab pärast sünnitust ka ambulatoorselt ämmaemanda vastuvõtule minna, et teha varase kojukirjutamise korral vastsündinu skriininguuringud, vaktsineerimine, saada vajadusel lastearsti konsultatsiooni või imetamisnõustamist, pärast keisrilõiget haavahooldust jms.
2012. aastal viis Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Haigekassa tellimusel läbi kliinilise auditi "Iseseisva antenataalse ämmaemandusabi kvaliteet". Selles hinnati 18 raviasutuse tegevust 391 raseda jälgimisel. Tulemused näitasid, et iseseisev teenuse osutamine on ootuspäraselt käivitunud ja ämmaemandate tegevus rasedate jälgimisel on turvaline.
Selgus, et sageli on neil visiidi ajal nõustamiseks rohkem aega kui arsti vastuvõtul, ehk siis ämmaemandal on patsiendi vastuvõtuks aega 30–60, arstil 15–20 minutit.
See, et Eestis kohtub üha enam peresid ämmaemandaga, näitab nende usaldust. Kanadas 2013. aastal läbi viidud uuringu küsimuse "Millises riigis on kõige turvalisem saada laps?" vastuseks osutus just Eesti.
Milles nõustab ämmaemand?
Ämmaemandusabi teenuse alla mahuvad reproduktiivtervis, seksuaalkasvatus, pereplaanimine ja kontratseptsioon; rasedus, raseda jälgimine, ettevalmistus vanemluseks; sünnitus; sünnitusjärgne aeg (ema ja vastsündinu tervis, kohanemine, imetamisnõustamine).
Kommentaarid (0)