Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind nendib, et nii autojuhtidel kui ka mootorratturitel on terviseriske, mille peale tasub enne sõitma minekut mõelda.
Nii on ta oma motomeestest patsientidel täheldanud seljavalu, mille on põhjustanud õhuke riietus. Samuti kipub katmata kurguga ringi sõites jääma hääl kähedaks ning sundasendi tõttu kipuvad surema nii käed kui ka jalad. Seda saab Eero Merilinnu sõnul vältida, kui panna end ilma järgi riidesse ja teha iga natukese aja tagant peatusi sirutamiseks.
Paljud hädad tulevad pikast istumisest
Samas ähvardab palava ilmaga korralikult riides olles motomehi ülekuumenemisoht. Siis on eriti oluline teha jahutamiseks peatusi ja tarbida sel ajal palju vedelikku.
Kõige hullem, mida motomehed aga teha saavad, on Merilinnu sõnul see, et sadulasse istutakse teksapükste ja plätudega.
"Kui sellises riietuses inimene peaks kukkuma, on tal ka juba 50kilomeetrise tunnikiiruse juures liha luudelt lahti," manitseb perearst sõiduohutusele mõtlema.
Ja paneb ka vanematele südamele, et lastele rollerit ostes ei tohiks mingil juhul koonerdada turvavarustuse pealt – see võib ka pisikese teeaugu pärast kukkudes kurjalt kätte maksta.
Autojuhtidelgi on hooletu tegutsemise tagajärjel risk autoroolis olles mõni tõbi külge saada – alates seljavalust ja jalgade suremisest ning lõpetades kurguvaluga.
Viimane on autojuhtide meelehärm eriti pärast seda, kui autodesse tekkisid konditsioneerid.
"Tervisele mõeldes on suurim viga, mis inimesed teha saavad, see, et kuuma autosse istudes panevad nad konditsioneeri tootma kõige jäisemat õhku," soovitab Merilind konditsioneeri kasutamisega piiri pidada.
Sest sellises olukorras on külmetus lihtne tulema, peale kurguvalu tekitab konditsioneeri jahe õhk ka pea- ja kõrvavalu, samuti lihasvalu.
Tõsi on muidugi see, et autode konditsioneeri ja kliimaseadme plussid kaaluvad üles nende miinused. Märksa ohtlikum on ju, kui inimesel hakkab palaval päeval autot juhtides paha.
Et tervist hoida, tuleb konditsioneerid seada temperatuurile, mis pole ei liiga külm ega liiga palav või reguleerida seda temperatuuri järgi.
Targalt tuleb kasutada ka istmesoojendust. Merilinnu sõnul võib külma nahkistmega autosse istudes olla tulemuseks põiepõletik, sestap on talvel hea istet veidi soojendada. Istmesoojendus tuleks aga pärast mõnusa tunde tekitamist ilmtingimata välja lülitada, sest vastasel juhul hakkab ta teisipidi tervisele liiga tegema.
Näiteks selga liigselt soojendades võib see minna higiseks, autost väljumisel on nii aga kerge külma saada, mis toob kaasa seljavalud.
Ülejäänud hädad tulenevad peamiselt pikast istumisest. Seepärast soovitab perearst iga tunni või poolteise tagant teeverel peatus teha, jalga ja pead puhata.
"Inimese keskendumisvõime on piiratud," tähendab ta, olles isegi kogenud, et Tallinnast Tartusse või vastupidi sõites kipub teekonna teises otsas peale väsimus ja tähelepanu hajub.
Merilinnu sõnul võib pikal sõidul autojuht kogeda seda, et jalg sureb ära. Kui see läheb puhkepausiga üle, on kõik hästi.
"Kui jala suremisega kaasneb tundetus või krambid jäsemes, on olukord tõsine. Selliste veresoonteprobleemidega tuleb kindlasti arsti poole pöörduda," täheldab perearst.
Enne rooli istumist puhka korralikult välja!
Ka soovitab ta moodsamatel autodel liigeste huvides julgelt istmeid ja rooli reguleerida, et leida endale sõiduks võimalikult parim asend.
"Vabalt võib olla, et linnassõiduks passib üks, maal teine asend," soovitab ta.
Ükspuha mis sõiduki roolis on Eero Merilinnu sõnul ohutuse mõttes olulisim see, et inimene oleks korralikult välja puhanud. Sestap soovitab ta näiteks varahommikustel maanteele tõttajail arvestada sõiduajale lisa – et väsimustunde tekkides teha enda virgutamiseks teeveerel väike paus.
Tähelepanu ja keskendumisvõime ergutamiseks sobib ka kohv või midagi magusat – näiteks komm või magus jook. Kui sõit kestab üle kaheksa tunni, tuleks kindlasti teha puhkepause, vahepeal süüa ja leida võimalus öösel magada. Unine ning näljane juht on ohtlik endale ja ka teistele kaasliiklejatele.
Kommentaarid