Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
3. oktoober 2014, 13:49

8 põhjust, miks kõhukinnisus vaevab

Kõhukinnistusest rääkimine pole just meeldiv, kuigi 80 protsenti inimestest kannatab selle käes mingil perioodil oma elus.

Kui imestad, miks kõht kinni on, toob Woman's Health välja kaheksa põhjust, milles asi võib olla ning kuidas olukorda parendada.

Reisimine. Enamik inimesi on harjunud kindla toidu ja toidukordadega, ent reisile minek lööb rutiini sassi. Kui reisil süüakse toite, mida tavapäraselt ei tarbita, toimuvad muutused ka seedimises. Peamine oleks tarbida piisavalt kiudaineid (25 g täiskasvanud naise kohta päevas) ning mitte unustada juua vett.

Stress. Kõhukinnisus ja -lahtisus võivad tuleneda ka stressist ehk kui närvisüsteem hakkab mõjutama soolestiku tööd. Stress ja unepuudus muudavad tualetis käimise raskeks või unustad ise end kergendada. Stressist tulenevat kõhukinnisust saab leevendada, nagu arvata võib, rahulikuma elustiiliga.

Füüsilise koormuse puudumine. Juhul kui keha on harjunud pideva füüsilise koormusega, ent tekib vahele pikem paus, kus koormus puudub, seiskub ka soolestiku töö. Soolestik hakkab sisse söödud toitu teisiti lagundama kui trenniperioodi ajal ning tulemuseks võib olla kõhukinnisus. Seega ära unusta end füüsiliselt liigutamast.

Rasedus. Osa naisi kogeb kõhukinnisust raseduse alguses, kuid osal naistel kestab see üheksa kuu vältel. Põhjuseks on muutused hormoonides ja stress. Olukorra leevendamiseks tasub jälgida, millise toidu tarbimise järel end halvasti tuntakse ning seda vältida.

Valuvaigistid. Pikaajalised retseptiravimid valu leevendamiseks võivad samuti põhjustada kõhukinnisust. Käsimüügist saadavad ehk aeg-ajalt tarbitavatel ravimitel ei tohiks suurt mõju olla, kuid kui retseptiravimid tekitavad kõhuvaevusi, tasuks rääkida perearstiga.

Vedelikupuudus. Kuigi kiudained on kasulikud, on oluline, et koos kiudainetega tarbitaks ka piisavas koguses vett, sest vastasel juhul võib tekkida kõhukinnisus. Seega jälgi, et jooksid päeva jooksul piisavalt vett või teed.

Kilpnääre. Kui kõhukinnisus on pikaajalisem ning ei ole põhjustatud ravimitest või nt vedelikupuudusest, võib see tuleneda ka häiretest kilpnäärme töös. Kilpnäärme alatalituse puhul seedesüsteem aeglustub ja mõjutab ka seda, kui hästi söödud toit väljub.

Krooniline kõhukinnisus. Pidev kõhukinnisus koos kõhuvaludega nõuab visiiti gastroenteroloogi juurde. Võimalik, et tegu on ärritatud soole sündroomiga, mis võib kulgeda nii kõhukinnisuse kui -lahtisusega, sageli vaheldub üks teisega. Kui kahtlustad, et sul on nimetatud sündroom, ära osta lahtisteid jm, vaid räägi kindlasti vastava arstiga.