Soolevähi sõeluuring võib Eestisse jõuda 2016. aastal

Eile alanud Eesti Vähiliidu traditsioonilisel vähinädalal käsitletakse tänavu seedetrakti kasvajaid. Kui igal aastal haigestub Eestis pahaloomulisse kasvajasse enam kui 7000 inimest, siis seedeelundite pahaloomulised kasvajad moodustavad neist neljandiku, esinedes võrdselt nii meestel kui naistel. Arvukuselt suurim seedetraktist pärit kasvajavorm on soolevähk.

Uuringud mõjuvad hirmutavalt

Nagu teistessegi vähiliikidesse, on ka soolevähki haigestumine Eestis viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv aina suureneb. Eestis avastatakse aastas soolevähk ligi 800 inimesel, selle tõttu sureb aastas üle 400 inimese.

Samas on soolevähk üks paremini ravitav kasvajaline haigus, kui see avastatakse varakult. Vivian Esko, Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog, nendib, et Eestis jõuab paraku pea kolmandik haigetest arsti juurde siis, kui kasvaja on levinud algkoldest kaugemale ehk andnud metastaase.

Kuigi Eestis on olemas head diagnostikavõimalused, on põhjuseid selleks palju. Esko nimetab näiteks, et soolevähil puuduvad spetsiifilised, ainult sellele tõvele iseloomulikud ilmingud ning et selle haiguse puhul pole ka veres või koevedelikus määratavaid teste ega markereid, mille alusel saaks kindlalt vähki diagnoosida. Lisaks tunduvad inimesele soolevähi diagnoosimiseks tehtavad uuringud hirmutavad.

Et soolevähi esinemus on piisavalt kõrge ja selle sagedus tõuseb, on Tiit Suuroja sõnul hädavajalik hakata Eestis tegema soolevähi sõeluuringut. "See aitaks säästa elusid ning hoida kokku ravikulusid," põhjendab ta. Kaks aastat tagasi alanud läbirääkimised sel teemal on jõudnud faasi, kus on lootust soolevähi sõeluuringutega alustamiseks 2016. aastast. Nii nagu Suuroja sõnul on enamik riike alustanud selle vähiliigi skriiningut 60–69aastastel inimestel, on see plaanis ka Eestis.

Räägi mure korral arstiga!

Vivian Esko paneb südamele, et soolevähk on kasvaja, mille avaldumisele eelneb 10–15aastane avastatavate ja ravitavate vähieelsete muutuste periood. Sestap tuleks kõikidest hiljuti tekkinud ja mõistliku aja jooksul mittemööduvatest kõrvalekalletest soolestiku normaalses tegevuses rääkida ühtlasi oma perearstile, et kaebusi saaks kaaluda ka soolekasvajate vaatevinklist. Eriti kehtib see vere ja/või lima­erituse, hootiste kõhuvalude ja häirunud sooletühjenemise kohta. Soolevähki haigestutakse enamasti üle 50 aasta vanuses, kuid umbes 10% juhtudest võib kasvaja ilmneda nooremas eas samuti, eriti perekondliku eelsoodumuse korral.

Millal kahtlustada soolevähki?

Soolevähil puuduvad ainult sellele tõvele viitavad haigusnähud. Arstile tuleb oma muret kurta, kui on tekkinud valu kõhus, seedekorratused, veri väljaheitel, kaalulangus, aneemia ehk kehvveresus, "tükk" kõhus. Need võivad viidata soolevähile.

Soolevähist on enim ohustatud üle 50aastased inimesed ja need, kellel on kroonilisi väljaravimata haiguseid. Samuti need, kes on ise või on nende sugulased vähki põdenud, samuti Lynchi sündroomi käes kannatajad.

Allikas: onkoloog Vivian Esko