Kõige lihtsam viis väljendada oma nõusolekut elundite ja kudede loovutamiseks siirdamise eesmärgil on täita doonorkaart.Foto: Silja Paavle
Silja Paavle 11. oktoober 2014 09:41
Elundite ja kudede loovutamine pärast surma on heategu, mis ei kahjusta mingil moel juba surnud inimest. Täna tähistataksegi Euroopas elundidoonorluse ja –siirdamise päeva, et austada kõiki doonoreid ja meedikuid, tänu kellele on doonorelunditega päästetud paljude inimeste elusid.

Mullu siirati Eestis elundidoonorlus.ee kodulehekülje andmeil 3 kopsu, 9 maksa ja 48 neeru. Eestis siirataksegi lisaks neerule, maksale ja kopsule kudedest ka silma sarvkesti, veresooni ja luukude. Pankrease-, naha- ja südamesiirdamiseni loodetakse Eestis jõuda lähiaastatel.

Vajadus doonororganite järele on suur üle kogu maailma. Ainuüksi Euroopa Liidus oli eelmisel aastal elundisiirdamise ootelehel kokku 61 000 inimest. Tartu Ülikooli Kliinikumi Transplantatsioonikeskuse transplantatsiooni koordinaatori Anni Küüsveki sõnul on Eestis eilse seisuga neerusiirdamise ootel 45, maksasiirdamise ootel viis ja kopsusiirdamise ootel samuti viis inimest.

Nagu paljudes teistes riikides, nii pole ka Eestis elundidoonorlus nii levinud, sest sageli ei soovita sellele teemale ning kunagi paratamatule suremisele mõelda. Elundidoonoriks võib saada aga igaüks. Kõige lihtsam viis väljendada oma nõusolekut elundite ja kudede loovutamiseks siirdamise eesmärgil on täita doonorkaart, mille saab välja printida internetileheküljelt elundidoonorlus.ee. Doonorkaarti peaks kandma rahakoti vahel nagu ID-kaarti või juhiluba kogu aeg kaasas ning selle täitmisest tuleks kindlasti rääkida ka oma lähedastele.