KANNATAB KANDA KÜLL: Esimese klassi õpilase kott ei tohi olla raskem kui kolm kilogrammi.Foto: ALDO LUUD
Uudised
11. oktoober 2014, 12:00

Koolikoti kaalu suurendavad juturaamatud ja trenniriided (7)

Kui rasket ranitsat kannavad esimese klassi lapsed?

Tervisekaitsenõuete kohaselt on 1.–3. klassi õpilaste koolikoti suurim lubatud kaal kolm kilogrammi. Terviseameti 2010. aastal korraldatud uuring näitas aga, et iga kolmanda algklassiõppuri ranits on raskem. Kas nelja aastaga on olukord paranenud? Õhtuleht käis Tartu Miina Härma gümnaasiumis uurimas, kui suurt kandamit esimese klassi lapsed tegelikult oma õlgadel tassivad.

Klassis õpib kokku 12 tüdrukut ja 14 poissi. Ranitsavaagimispäeval ei puudu keegi ja kõik kotid saavad kaalutud.

Klassi kõige raskem ranits on ühel tüdrukul – tervelt 3,94 kilo. Klassijuhataja Mari Maimre soovitusel tõstis piiga otseselt koolipäevaga mitte seotud kraami välja. Lauanurgale maanduvad kaks juturaamatut – teine neist paksemat sorti Lindgreni teos – üks kaustik ja pisike flööt.

Vaid koolipäevaraskust kandma pidava ranitsa uus kaal oli juba täiesti legaalne: 2,6 kilo.

Kriitpaber on raske

Ülekaalulisi – ehk 3 kilost raskemaid – ranitsaid oli kokku 5, neist 2 tüdrukutel ja 3 poistel. Kõige kergem koolikott oli ühel poisil ja kaalus vaid 2 kilo.

Klassi keskmiseks tulemuseks tuli 2,7 kilo, sealjuures ei saanud märkida olulist erinevust poiste ja tüdrukute kandami vahel.

Klassijuhataja Mari Maimre sõnul hoitakse suuremat osa õpikutest klassis kapis ja enamasti peavad õpilased kodust kaasa võtma vaid vihikud. Lisaks on koolikappides veel kunstitunni tarvikud, klassi nurgas seisavad kehalise kasvatuse riided, mille lapsed viivad koju kord nädalas.

34 aastat õpetajana töötanud Maimre rääkis, et kui lapsed peaksid kõiki asju kaasas kandma, oleksid koolikotid kindlasti raskemad kui kümnendeid tagasi.

"Tänapäeval on kõik õpikud kriitpaberil ja see teeb kotid raskeks," ütles Maimre.

Terviseameti uuringu andmeil suurendavad koolikoti kaalu ka asjad, mis seal olema ei peaks. Enne kaalumist koolikotte üle vaadates tuvastas õpetaja ühe tüdruku ranitsas kolm raamatut, mis lisasid koti kaalule juurde tervelt kilo.

Paljud lapsed kandsid kaasas joogipudeleid, mõni oli kooli tulnud otse muusikakoolist, mis tähendas samuti lisaraskust.

Lapsed, kes tassivad lisaks kooliasjadele kaasa ka raamatuid või trenniriideid, astuvad omal väikesel moel seadusest üle. Lapsevanemad peaks koolikottide sisule rohkem tähelepanu pöörama, tunnistas Maimre.

Lapsi ei tohi koormata

Milleks üldse ranitsale kaalupiir? Laste füsioterapeudi Eve Krügeri sõnul võivad ülearu rasked ranitsad tekitada tõsiseid rühihäireid. Kõige sagedasem häda on see, et raskuse all hakkab laps end ette kallutama.

Teise probleemina tõi Krüger välja, et koolikottide ühel õlal kandmine viib selgroo tasakaalust välja.

See, kas kott rikub õpilase rühti või mitte, oleneb sellest, kui tugev või väike konkreetne ranitsakandja on.

"Mõni on juba varakult trennis käinud, nende lihased on tugevamad ja jaksavad koolikoti raskust kanda," rääkis Krüger. Veendes samas: "Kasvavat organismi poleks aga vaja liigselt koormata."

Ranitsa raskusest tingitud rühihäired on enamasti õnneks siiski parandatavad.

"Kõik algab koolikotist," veenis Krüger ja rääkis, et tihti valivad vanemad lastele küll toetavad ja tugevad, kuid juba tühjalt liiga rasked koolikotid.

Sama oluline on seegi, et lapsevanemad hoiaksid silma peal ranitsate sisul: "Kui kott on liiga raske, siis võtku asju vähemaks."

Kui lapsel on rühiprobleemid juba tekkinud, soovitas Krüger pöörduda füsioterapeudi juurde, kes oskab probleemi parandamiseks soovitada koduseid harjutusi. Krüger lisas, et kahjuks ei viitsi lapsed ega vanemad etteantud harjutusi tihti teha ja selgroog jääb toetamata.

Lõbusama alternatiivina tõi Krüger välja ujumistrenni: pered võiks lastega koos kas või paar korda nädalas ujumas käia.

"See on lapsele lõbus tegevus ning lisaks on see paralleelne tegevus ega koorma ainult üht kehapoolt nagu tennis või sulgpall," ütles Krüger.