Kuidas ennetada viit eakate seas levinuimat haigust? (4)

Portaal Gits4u toob välja viis levinuimat eakate haigust ning annab nõu, kuidas neid ennetada, tuvastada ja nendega toime tulla.

Hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi

Ligi pooled üle 65aastased inimesed kannatavad hüpertooniatõve all, vaid vähestel eakatel on selle põhjuseks midagi kindlat.

Kui tunnete, et kõrvad kohisevad ning süda peksleb ka puhkeasendis, võite endal just seda tõbe kahtlustada. Põhilisteks kõrgvererõhutõve kaebusteks on väsimus, närvilisus, nägemise halvenemine, peavalu ja -ringlus, üldine halb enesetunne koos peavaluga, südame kloppimine ja töövõime langus.
Halb uudis on see, et hüpertoonia on süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Ravimid ei aita sest tõvest täielikult vabaneda, küll aitavad need sümptomeid leevendada ja võimalikke komplikatsioone ennetada.
Et sellel haigusel ei ole kindlat põhjust teada, on ainus viis hüpertoonia ennetamiseks tervislike eluviiside järgimine. See tähendab kehakaalu kontrolli alla saamist, stressi vähendamist, tervislikku toitumist, liikumist ja hoidumist suitsust ning alkoholist.

Südameinfarkt

Südameinfarkt on sagedaseim surma põhjustaja. See tekib äkki, kui veresoon sulgub trombi tõttu.
Südameinfarkti korral tunneb inimene rinnus tugevat valu, tihti mõjub see hirmutavalt. Kuid – end tasub jälgida, sest rohkem kui pooled infarktieelsed sümptomid juba enne infarkti. Need võivad tekkida päevi ja isegi nädalaid enne atakki. Enamasti on nendeks valu südame piirkonnas, väsimus, hingeldamine. Algava südameinfarktiga inimene võib kaotada ka teadvuse.
Enneta infarkti enda eest hoolitsemisega läbi elu. Külasta regulaarselt arsti, kontrolli veresuhkrut ja vererõhku, söö tervislikult, ole füüsiliselt aktiivne ja väldi kehakaalu liigset tõusu. Kui tervis halveneb, konsulteeri arstiga koheselt.

Insult

Insult on sageduselt teine surma põhjustaja. Ehkki see võib esineda ka noortel, on insult levinum just kõrges eas.
Insuldile viitavad kindlad sümptomid. Kui need esinevad ja tekib kahtlus, et midagi on valesti, tuleb kiiremas korras helistada kiirabisse. Insuldile viitavad ühepoolne näo või jäsemete tuimus, segadus, kõnelemis- ja kõndimisraskused, pearinglus, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired ning nägemishäired.
Insulti võib haigestuda igaüks, hoolimata soost ja east. Ometi saab seda ennetada, sest riskid, mis suurendavad insuldi tekke tõenäosust, on teada. Kui soovid insuldist hoiduda, siis ära suitseta, hoia kehakaal, kolesterool ja vererõhk kontrolli all, ära liialda alkoholiga, liigu piisavalt. Kuid ka diabeetikuid ja südame rütmihäiretega inimesi kipub insult teistest sagedamini kimbutama.

Artroos

Liigesekulumus ehk (osteo)artroos on kõige rohkem levinud liigesehaigus. Vanemas eas leitakse artroos peaaegu kõigil, kuid vaid väikesele osale inimestest põhjustab see igapäevaelu häirivaid vaevusi. Sagedamini on artroosist ohustatud põlve- ja puusaliigesed, kuid see võib avalduda ka mujal.
Artroosi peamiseks sümptomiks on liigesevalu, mis süveneb liikudes.
Seda ei saa välja ravida, kuid liigesekulumust on võimalik leevendada erinevate valu- ja põletikuravimitega. Turset saab alandada külmakoti või spetsiaalse geeliga ning kui nendest pole abi, tuleb mõistagi konsulteerida arstiga.
Artroosi ja valusid ennetab igasugune ja pidev ravivõimlemine. Selle riskideks on kõrge iga, raske ja koormav töö (ka sport), liigne kehakaal, vigastused ning pärilik soodumus.

Osteoporoos ehk luude hõrenemine

Osteoporoos ei põhjusta tavaliselt vaevusi, see vallutab inimese hiilimisi.
Võimalikust osteoporoosist annab märku kehapikkuse vähenemine ja sagedased luumurrud, esineda võivad ka seljavalud või suisa selja deformatsioon.
Osteoporoosi ennetamine peab algama lapseeas, sest vana tõde on, et mida tugevamaks ja tihedamaks muutuvad luud lapsena, seda parem on nende olukord vanemas eas. Luude tugevdamiseks tuleb juba lapsena aktiivselt liikuda, saada toidust piisavalt kaltsiumi, valke ja D-vitamiine.
Eakatele soovitatakse luude tervise nimel kepikõndi 3-4 korda nädalas, pool tundi korraga.