Pane tähele! Alates 2016. aastast ei pruugi ühegi eriarsti vastuvõtule pääseda saatekirjata (9)

Saatekirjade kavandatav nõue erialadel, kus seda praegu tarvis pole, tuleneb haigekassa plaanist parandada eriarstiabi kättesaadavust.

„Ravijärjekordade kontrollide käigus on eriarstiabi raviasutused pikkade ravijärjekordade ühe põhjusena toonud korduvalt välja, et aegajalt, või teatud erialade puhul ka sagedamini, jõuavad eriarsti kabinetti patsiendid, kelle terviseküsimuse saaks lahendada ka perearst," selgitab plaani tagamaid Katrin Romanenkov, Haigekassa avalike suhete osakonna juhataja.

Kõige rohkem probleeme on silmaarstile pöördumisel

Samas on tema sõnul perearsti kättesaadavus Eestis väga hea ning inimeste rahulolu perearstisüsteemiga kõrge. „Perearsti vastuvõtule pääseb iga inimene reeglina kuni viie päeva jooksul, samas kui eriarsti vastuvõttu tuleb sageli oodata märksa kauem," räägib Romanenkov, et saatekirja nõude kehtestamine suunaks patsiendid esmalt perearsti juurde ja annaks neile võimaluse saada esmane kiire hinnang oma murele.

Perearst hindab patsiendi tervisemure tõsidust, vajadusel konsulteerib eriarstiga (e-konsultatsioon) ning kui inimese terviseprobleem vajab erialaspetsialisti sekkumist, siis suunab edasi. „Kiireloomuliste probleemide korral saab perearst paluda teiselt raviasutuselt ka oma patsiendi eelisjärjekorras vastuvõttu," kinnitab avalike suhete osakonna juhataja.

Ta viitab, et selline lahendus aitaks kindlasti vähendada ooteaegu silmaarstile, kuhu lapsevanemad sageli registreerivad oma lapsi, et minna koolieelsesse silmakontrolli. „Samas saaks selle konsultatsiooni piisava põhjalikkusega viia läbi ka perearst, kes hindaks lapse nägemisteravust ning annaks saatekirja eriarstile ainult kõrvalekallete tuvastamisel, et neid siis edasi uurida," nendib ta. Ühtlasi aitaks perearstipoolne esmane ülevaatus tagada vabad silmaarsti vastuvõtuajad neile patsientidele, kes tõepoolest vajavad silmaarsti tähelepanu.

„Seega on muudatuse eesmärk, et iga inimene pääseks oma tervisemure tõsidusest lähtuvalt piisavalt kiiresti õige arsti juurde," lausub Romanenkov. Tema sõnul ongi kõige enam probleeme otsepöördumisega silmaarsti puhul, pikad ooteajad on ka naha- ja suguhaiguste arsti juurde. Vähem probleemsed on günekoloogia ja psühhiaatria, kus järjekorrad on üldjuhul lubatu piires.

Seejuures toonitab Romanenkov, et perearsti roll ei ole olla vaid saatekirja vormistajaks, vaid eriarsti aitab edasi perearsti eelnev töö. „Sisukas saatekiri aitab eriarsti patsiendi haiguse diagnoosimisel ja asjakohase ravi määramisel, samuti aitab see eriarstil otsustada kui kiiresti patsient vastuvõtule pääsema peab," räägib avalike suhete osakonna juhataja.

Eriarst võib nii diagnoosi panna ka patsienti nägemata

Juhul kui perearst edastab saatekirja elektrooniliselt ehk viib läbi e-konsultatsiooni, võimaldab see eelanalüüs Romanenkovi arvates mitmel puhul eriarstil jõuda otsuseni ka ilma patsienti nägemata ning edastada ravisoovitused perearstile. „See säästab patsiendi aega ning kiirendab raviga alustamist veelgi," kostab ta.

Haigekassa avalike suhete juht pakub, et tõenäoliselt on üheks saatekirja nõude puudumise põhjuseks teatud erialadel selle põhimõtte pärinemine ajast, mil arvati, et teatud haiguste kahtluse korral ei ole esmalt perearsti poole pöördumisest abi. „Tänaseks on perearstisüsteem teinud läbi märkimisväärse arengu ning perearstide võimekus erinevaid teenuseid osutada suurem," kinnitab ta.

Et saatekirja nõude kehtestamine eeldab seadusemuudatust, on esimene võimalus uue korra kehtima hakkamiseks 2016. aasta.