Keha

Äge nohu võib viia valuliku keskkõrvapõletikuni (2)

Piret Parik, 17. oktoober 2014, 15:50
Foto: PantherMedia / Scanpix
Sügistalvel sageneb ülemiste hingamisteede viirushaigustesse nakatumine. Oluliselt kasvab ka laste haigestumine ägedasse kõrvahaigusesse, mistõttu tasub juba varakult müts, sall ja kindad välja otsida. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas, haigestuvad sellesse kõige sagedamini just väikelapsed.

Soomes elava Liisi üheksakuune tütar Elisabeth põdes hiljuti läbi keskkõrvapõletiku.

"Kõigepealt sai Elisabeth augusti keskpaigas oma suuremalt õelt nohu, mis möödus mõne päevaga. Sel ajal oli tal ka kaks korda väike palavik. Kuna neli päeva hiljem tundus laps peale vaadates täiesti terve, julgesime sõita Eestisse minu ema sünnipäevale," räägib Liis.

Siis lõi tüdrukul aga jälle palaviku üles, mis tõusis päris jõudsalt 39 kraadi kanti.

Samal teemal

"Laps oli seal ajal väga viril ja mitu korda olid tal ka tõsised nutuhood – eriti pudelist söömise ajal," tõdeb ema. Ilmselt nuttis laps, sest imemise ajal lõi talle kõrvadesse valu. Elisabethil tuli ka nohu tagasi ning kuna ta nuttis palju ja palavik püsis, siis helistas ema Eesti kiirabisse. "Arstid vaatasid lapse üle ja ütlesid, et see on ilmselt viirushaigus. Paari päeva pärast läksime Soome tagasi, aga et palavik püsis ikka veel, läksin valvepolikliinikusse, kus vaadati tema kõrvad üle ja öeldi, et need on terved."

Elisabethil palavik aga püsis ja kuna ta hakkas ööselgi nuttes ärkama, läks Liis viiendal päeval temaga erakliinikusse lastearsti vastuvõtule.

"Seal öeldi kohe kõrvu vaadates, et tal on kahepoolne keskkõrvapõletik," nendib ema. Lapsele kirjutati välja antibiootikumid, mida pidi võtma kaks korda päevas nädal aega. "Pärast antibiootikumikuuri oli kaheksa päeva kõik korras, aga järsku lõi talle jälle ilma sümptomiteta palaviku. Siis läksin kohe arstile ja mulle öeldi, et üks kõrv on küll paranemisjärgus, kuid teises on veel põletik sees."

Nohu korral puhasta hoolikalt nina

Elisabethile kirjutati uued antibiootikumid, mida ta pidi võtma kolm korda ööpäevas viiel päeval. Kuna aga samal õhtul tekkis tal ka nohu ja haukuv köha, läks Liis uuesti polikliinikusse.

"Elisabethi hääl oli nii kohutav köhides ja kuna ta on alles nii väike, siis kartsin jubedalt kõriturse tekkimist. Arst vaatas jälle tema kõrvu ning soovitas ikkagi selle teise antibiootikumikuuri läbi teha, sest mõlemas kõrvas oli siiski veel põletik sees."

Liis täitis arsti juhiseid ning tõdeb, et teine antibiootikum toimis ilmselgelt paremini, kuna septembri lõpus lapsega arsti juures kontrollis käies olid Elisabethi kõrvad terved.

Keskkõrvapõletikust paranemine võttis ligi kuus nädalat aega. Liis on õnnelik, et sellest suurest antibiootikumidedoosist lapsel mingeid kõrvalnähte ei tekkinud. Siiani annab ta talle aga piimhappebaktereid.

"Olen palju mõelnud, kuidas sellisest asjast edaspidi hoiduda. Ilmselt oleks kõige parem vältida ülemiste hingamisteede haigusi, kuid meie kliimas on see praegusel aastaajal kahjuks võimatu," arutleb Liis. "Soome arstid soovitavad nohu korral ainult füsioloogilise lahusega nina puhastada – mingeid muud rohtu nad beebidele ei kirjuta. Kuid ega nohuga polegi muud teha kui ilusti nina puhastada ja loota, et see jälle kõrvadesse ei lööks."

Kõrva-nina-kurguarst Sven Kivioja ütleb, et kuigi keskkõrvapõletiku sagedust seoses nohu-köhaga ei ole hinnatud, siis on sellel seos viirushaigestumise kasvuga siiski olemas. "See on suuresti seotud meie kaitsemehhanismiga viiruse või ka haigustekitaja vastu. Nimelt tekib organismi limaskestal turse – nina läheb kinni. Keskkõrva loomulik ventilatsioon käib aga nina kaudu ning kui limaskest tursub, siis ventilatsioon enam ei toimi," räägib Kivioja. Siinkohal väärib arsti sõnul aga märkimist, et mitte kõigil inimestel ei ole ventilatsioonikanal ühesuguse diameetriga ja kitsama kanali korral tekib hingamistakistus kiiremini. Keskkõrvapõletiku puhul hakkab ka nii nina kui ka kõrva limaskestadest vedelikku erituma.

Ägedale keskkõrvapõletikule eelneb tavaliselt äge nohu. Kui kõrvapõletiku sümptomiteks on palavik, pea- ja lihasvalu, väsimus ja isutus, siis keskkõrvapõletikule on iseloomulikud kõrvavalu, survetunne kõrvas ja kuulmise langus haiges kõrvas.

Kuidas ravida keskkõrvapõletikku?

Eestis piirdub keskkõrvapõletiku ravi põhiliselt antibiootikumidega, et hävitada põletikku tekitav bakter. Kestab see keskmiselt seitse päeva. Doktor Kivioja sõnul on tähtis aga, kas kirjutada antibiootikume ja millal seda teha.

Tohtrile meeldib meditsiiniajakirja Evid Based Med. kokkuvõte, milles seisab, et need lapsed, kes on ägedat keskkõrvapõletikku põdedes saanud suukaudseid antibiootikume (seejuures on tegu lastega, kes ei kuulu riskigruppi), on saanud neist üsna vähe abi, kuid antibiootikumide tekitatud kahju on samuti olnud tühine. Seda allikat tasub Kivioja sõnul usaldada, sest tegu on autoriteetidega. Ravi saab toetada valuvaigistitetitega. Kui keskkõrvas on palju mäda ja valu on väga tugev, tehakse kuulmekilesse auk, et lasta mäda kõrvast välja.

Ägeda keskkõrvapõletiku võimalikuks tüsistuseks on auk kuulmekiles.

"Tavaliselt kasvab see kinni. Kui ei kasva, siis asendab kõrvaarst puuduva kuulmekile osa patsiendi lihas- või kõhreümbrise kilega," selgitab arst, kuid lisab, et viimasel ajal on seda väga harva teha tulnud.

Keskkõrvapõletikku saab ennetada, kui end perearsti juures pneumokoki kui sagedaseima põletiku tekitaja vastu vaktsineerida.

Kuulmine taastub enamasti täielikult

Kui aga keskkõrvapõletik kipub korduma, on tekkinud nn limakõrv, või kui antibiootikumiravi pole aidanud, siis on võimalik kõrva-nina-kurgu arsti juures keskkõrva šunteerida. Viimane tähendab, et kuulmekilesse tehakse väike avaus ja sisestatakse väike pehme plasttoruke ehk šunt, mis õhutab keskkõrva. Šunt jääb kõrva 2–12 kuuks ja väljub tavaliselt iseenesest. Kuulmine taastub enamasti täielikult.

Millal muutub keskkõrvapõletik aga krooniliseks?

"Siis, kui kuulmekilel või keskkõrvaruumis on tekkinud püsiv. Arvestades Eestis valitsevat pigem üleravimist ja arstide siiski head kättesaadavust, on krooniline kõrvapõletik noortel harv leid ning tüsistused veelgi harvemad, aga me veel tunneme need ära," märgib kõrva-nina-kurguarst Sven Kivioja.

;