Rinnakabinet aitab avastada vähki varases staadiumis (3)

Eestis on rinnavähk naiste sagedasim pahaloomuline kasvaja. Igal aastal haigestub üle 600 naise. Rinnavähki ei saa ennetada, aga kui see haigus avastatakse varases staadiumis, on suur võimalus haigusest võitu saada.

Tallinnas saab vajadusel abi kahest rinnatervisele suunatud kabinetist – see on nii Ida-Tallinna keskhaiglas kui ka Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Kui Ida-Tallinna keskhaigla rinnatervise kabinetti pöördumisel saatekirja ei nõuta, siis PERHis on pere- või naistearsti saatekiri vajalik.

Mõlemas haiglas kinnitatakse, et järjekorrad on väga lühikesed, ulatudes paari nädalani ning vajadusel saab arsti või ämmaemanda jutule ka nädala jooksul.

Keskmiselt sada naist nädalas

Doktor Szirko sõnul tuleks juba pärast 25. eluaastat lasta iga paari aasta tagant rindu kontrollida. Siinkohal saab abiks olla ka perearst, kes võiks kahtluse korral soovitada naisel rinnakabinetti pöörduda. Ida-Tallinna keskhaiglas on rinnatervise kabinet tegutsenud 2012. aastast ning esimest korda pöördub sinna saja naise ringis nädalas. Mitte vähe pole neidki, kes seal mitu korda on käinud.

Kõige sagedamini kurdetakse valuliku rinna üle. Siinkohal nendib doktor Szirko, et kindlasti tasub sel juhul kontrolli tulla, kuid valulik rind ei tähenda automaatselt, et midagi halvasti oleks. Pigem võib tegu olla närvivaluga, mille puhul piisab sageli vaid valuvaigistist.

Kindlasti aga tasub kiiremas korras kontrolli tulla, kui rinda on tekkinud mügarik, tükk või sõlm, samuti kui rinnanibust tuleb verist eritist. Sellisel juhul võib tegu olla halvaloomulise kasvajaga, mille puhul kehtib reegel, et mida varem jaole saada, seda suurem on tervenemisvõimalus.

Kabinetis tehakse kompides selgeks, kas patsient vajab lisauuringuid ning vajadusel suunatakse ta kohe kas ultrahelisse või mammograafiasse. Vajadusel tehakse biopsia.

Kindlasti peaksid kõik naised korrapäraselt oma rindu kontrollima pärast 30. eluaastat. Kabinetis õpetatakse sedagi, kuidas rinnakontroll kodus täpselt käima peaks. Need naised, kes kuuluvad rinnavähi riskigruppi, peavad kontrollis käima kord aastas. Pärast 40. eluaastast tuleks aga kõigil iga 1-2 aasta tagant mammograafis käia.

Varakult avastatud rinnavähist paranetakse

Ka Põhja-Eesti regionaalhaigla rinnakabinet on tegutsenud kaks aastat ja selle aja jooksul on kabinetis käinud 6087 naist, rinnavähi diagnoosi tuli kuulda neist 185.

Regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk rõhutab nagu doktor Gabor Szirkogi, et juhul kui naisel on seoses rindadega mingi mure tekkinud, tuleb kohe sellega tegeleda ja mitte loota, et ehk kõik laabub iseenesest.

Rinnavähi diagnoos ei ole surmaotsus, sest varases staadiumis avastatud rinnavähk on enamasti ravitav, kinnitab tohter.

Sagedasemad kaebused, millega naised rinnakabinetti pöörduvad, on doktor Talki sõnul rinnast leitud tükk või tihend, samuti eritis rinnanibust. Vajadusel tehakse kuni 30aastastel naistel esmalt ultraheliuuring, vanematel naistel alustatakse mammograafiaga.

"Kui mammograafial leiab radioloog täpsustamist vajava muutuse, siis tehakse täiendavalt rinna ultraheliuuring ning vajadusel võtab radioloog rinnakoldest ka koeproovi. Kui rinnas leitud muutus vajab ravi, siis suuname patsiendi kohe edasi raviarstile," kinnitab doktor Talk, et rinnakabinetist saab kiirelt igakülgset abi.