“Mõnes mõttes on ju hea, et ravimite kasutamisel iseloomustab eestimaalasi teiste põhjamaalastega võrreldes eluterve umbusk – meie inimesed tarvitavad medikamente palju tagasihoidlikumalt,” ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater-ülemarst Ülo Kallassalu.
Samas aga on kahju, et umbusaldatakse ravimeid, mis võiksid inimese elukvaliteeti parandada, ning neelatakse hoopis kiiret leevendust pakkuvaid sümptomite tuimestajaid, millest võib tagatipuks ka sõltuvusse jääda.
“Antidepressantidel ja rahustitel on täiesti erinev toimemehhanism,” rõhutab doktor Kallassalu.
Antidepressant taastab närvijätked
Antidepressantide keemiline koostis on niisugune, et narkomaaniasarnast sõltuvust ei saa nende puhul tekkida. Inimene võib küll ravi lõpetamist karta ning mõelda, et tablettidest loobudes tuleb endine halb olek ehk tagasi. See hirm on aga kergesti kõrvaldatav, kui kartjale lahti seletada ravimi toimimise viis.
Ajus paiknevad närvirakud on ühendatud närvijätketega. Depressioonis inimesel need jätked katkevad ning rakkude omavaheline vajalik side ja koostöö kannatab. Olenevalt sellest, millises ajupiirkonnas on see juhtunud, tekivad ka erinevad depressiooniilmingud.
Anti-depressandid ongi välja töötatud just katkenud närvijätkete taastamiseks.
“Antidepressant on justkui aju kunstväetis, mis annab sellele nagu kiratsema jäänud taimele jõudu uuesti haljendama hakata,” ütleb Ülo Kallassalu.
Antidepressandid on ainukesed niisuguse toimemehhanismiga ravimid. Kui närvijätked on ravimi abil taastunud, puudub vajadus tablette edasi võtta. Närvirakkude omavaheline side jääbki toimima.
Hea raviefekti saavutamisel on tähtis ka elustiil. Ebatervislik elustiil ei aita paraneda, vaid võib depressiooni kordumist hoopis soodustada. Seetõttu tuleks antidepressantravi alustades ka oma elukorraldust parandada.
Depressioon tekib pikkamööda, närvirakkude side katkeb järk-järgult. Ka ravi võtab aega ning peab olema süstemaatiline. Esmane positiivne toime võib küll avalduda nädala-paari pärast, kuid raviprotsess ei saa olla lühem kui pool aastat. Täpselt tuleb arvestada arsti nõuannetega ning parema enesetunde tekkides ei tohiks omapäi antidepressantravi katkestada.
Lahendus meditsiinilistele probleemidele
Peale selle, et antidepressandid ravivad kliiniliselt väljakujunenud depressiooni, on nad tänu oma erinevatele (valuvaigistavale, und soodustavale, ärevustunnet vähendavale jm) toimetele tõhusad arstimid ka mitmete neurootiliste seisundite (une-, ärevus-, söömis- ja paanikahäired, aga ka premenstruaalne sündroom, krooniline valu jm) leevendamisel.
Kuna paljude psüühikahäirete toimemehhanismid on sarnased, on depressiooniravimitega võimalik mõjutada neid probleeme põhjustavaid biokeemilisi protsesse ning parandada inimese tervist. Siiski on iga häire korral nii raviskeem kui ka ravim erinev, tervenemine võib võtta aasta või enamgi.
“Antidepressant- ravi lahendab inime-se meditsiinilised probleemid. See loob tingimused, et inimene saaks eluga paremini hakkama, suudaks tööle keskenduda, elutähtsaid otsuseid vastu võtta, oleks aktiivne. Need on kvaliteetsed ravimid, mis parandavad inimese töövõimet,” selgitab doktor Kallassalu.
"Kuid ükski tablett pole suuteline lahendama inimese sotsiaalseid probleeme: ei anna puuduvat töökohta ega lapi kokku purunenud peresuhteid,” rõhutab arst, sest liiga tihti tuleb ette antidepressantide kritiseerijaid, kellel on olnud ravimi suhtes põhjendamatult suured ootused.
Psühhiaater rõhutab, et antidepres-sandid ei kahjusta inimese tervist, ei takista kutsetööd ega hobidega tegelemist, nad on ohutud ja väheste kõrval-toimetega.
“Maailmas on kümnetes miljonites antidepressantide kasutajaid, infolehel on üles loetud kõik võimalikud ebameeldivusilmingud, mis selle suure hulga ravimikasutajate seas on esile tulnud,” lausub arst, lisades, et ennast ei tohiks sellest loetelust häirida lasta, sest oma elukvaliteeti on ilma kõrvalmõjudeta parandanud märkimisväärselt suurem hulk ravimitarvitajaid.
Rahusti: kiire esmaabi
“Rahustid on kiire toimega efektiivsed esmaabivahendid,” ütleb psühhiaater ja rõhutab, et pikemat ravikuuri nendega ta ei soovita. Nimelt võib rahustitest jääda keemiliselt sõltuvusse nagu ükskõik mil- lisest teisest sõltuvusainest. Rahustid leevendavad kiiresti ja tõhusalt ärevust, paanikahoogu, tugevat hirmutunnet, pinget, agressiivsust jms. Osal rahusteist võib olla lihaseid lõõgastav, uinumist soodustav või krambivastane toime.
Psühhiaater ei soovita rahusteid näiteks eksamiärevuse mahasurumiseks, sest medikamendi uimastav toime võib pärssida eksami sooritamiseks vajalikke reaktsioone.
Rahustil puudub ärevust, paanikat, hirmu, unetust jms raviv toime – tableti mõju on ajutine, see tuimestab närvid mõneks ajaks, ning kui mõjuaeg saab otsa, taastub ka endine olukord.
Küll aga on rahustid tõhusad esmaravimid näiteks depressiooni või paanikahäirete ravi alul koos antidepressandiga, vähendamaks ärevust ajal, kui antidepressandi rahustav toime pole veel avalduda jõudnud. Rahustite kõrvalmõjud võivad olla väsimustunne, uimasus, pidurdamatus, koordinatsioonihäired, erutuvus jms, mida ei tohiks siis antidepressandi arvele kanda.
Rahustite võtmise ajal on vastunäidustatud igasugune alkohol. Et rahustid võivad põhjustada uimasust ning koordi- natsioonihäireid, tuleb autoroolis ja meh-hanismidega töötades olla äärmiselt ettevaatlik.
“Uinutid on kiiretoimelised rahustid, kuid nende magamajäämist soodustav efekt kaob juba paari-kolme nädala pärast,” ütleb doktor ning lisab, et sõltuvusele kalduvale inimesele ei tohiks selliseid uneravimeid määrata.
Rahustitest sõltuvaks jäämine on individuaalne. Kui mõju saavutamiseks tuleks endist efekti andnud doosi suurendada, on see juba sõltuvusse sattumise ilming.
Rahustisõltuvuse korral on võõrutusravi väga keeruline ja nõuab inimeselt tugevat tahtejõudu.
Kommentaarid