Oleme käinud lapsega ka psühhiaatril ja mitmel korral psühholoogi juures, kuid mõlemad spetsialistid vaid jälgivad ja teevad mingeid märkmeid, nõu aga ei anna mitte mingisugust. Praeguseks on laps (4,5 a) muutunud kapriisseks, loobib asju, taob mänguasju ajaviiteks katki, on muutunud agressiivseks, kord lõi isegi emale rusikaga selga. Suvel oli hea, sai temaga palju pikki jalutuskõike loodusesse teha, praegune kinnine ruum ja lasteaia liitrühm jätavad ta aga igavuse kätte surema.
Mul on ikkagi selline tunne, et lapsed muutuvad sellisteks kui vanemad nendega piisavalt ei tegele, ei vaadata lapsele otsa, ei kuulata lapse juttu korralikult ära. Ei osata korda mööda kõneleda. Vanemad on lärsutised ja nende lapsed samasugused.
Olen lausa masenduses, kui pean esmaspäeval lapse lasteaeda viima, sest laps on hüperaktiivne ja sellega kasvatajatele suureks tülinaks. Kas kasvataja peab taluma hüperaktiivset last lasteaias või tuleks laps jätta koduseks? Kumb variant on lapsele parem?
ATH -lapsi tuleb iga aastaga ikka rohkem ja rohkem. Kurb, aga ikka veel on palju õpetajaid, kel puuduvad teadlikkus ja oskused tegutseda selliste õpilastega.
KOMMENTAARID (6)