Osteoporoos diagnoositakse üha rohkematel inimestel

Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud, mille sagedus suureneb vanusega. Kuna kogu maailmas kasvab keskmine eluiga, siis on oodata ka haprusmurdude arvu kasvu. Kui veel 1990. aastal registreeriti maailmas 1,66 miljonit reieluukaela murdu, siis aastaks 2050 prognoositakse selle arvu kasvamist 6,26 miljonini aastas.

Eestis on hinnanguliselt on üle 60-aastastest naistest ja pooltel üle 70-aastastest naistest osteoporoos. Kõige sagedasemad osteoporoosist tingitud haprusluumurrud on reieluukaela-, randme-, selgroolülide murrud. Reieluukaelamurrud põhjustavad kõrget suremust (15-30 protsenti esimese aasta jooksul) ning vähendavad inimese toimetulekuvõimet. Lülimurdude tagajärjeks on kehapikkuse lühenemine, seljavalud ning selja deformatsioonid - näiteks küüru teke.

Osteoporoos on haigus, mida on võimalik ennetada ja ravida. Paljud murrud on välditavad, kui õigel ajal osteoporoosi diagnoosida, ravida ja muuta oma elustiili.

„Peamised põhjused miks inimene võib osteoporoosi haigestuda ja mida ta ise ei saa muuta on vanus, naissugu, menopaus ja pärilikkus. Eelnevad luumurrud suurendavad oluliselt järgneva luumurru riski. Samuti võivad osteoporoosi tekkele kaasa aidata paljud haigused, näiteks reumatoidartriit, endokriinhaigused, süsteemsed side-koehaigused. Kuid olulist rolli haigestumisel mängib ka inimese elustiil, ebatervislik toitumine, suitsetamine, vähene liikumine ja liigne alkoholi tarbimine," selgitab Qvalitas Arstikeskuse reumatoloog Oivi Aakre.

Arsti sõnul on soovitav kõigil üle 65-aastastel naistel ja üle 75-aastastel meestel pöörduda oma perearsti poole ja riskifaktorite olemasolul mõõta oma luutihedust ning arutada arstiga osteoporoosi ennetuse ja ravi vajadust. Raskeid luumurde saab ennetada ning õigeaegne ravi võib lisada kvaliteeti elada jäänud aastatele.