Jämesoolevähk ehk kolorektaalvähk on seedetrakti kasvaja, millesse haigestub Eestis igal aastal 700–800 inimest. Eesti kuulub nende Euroopa riikide hulka, kus soolevähki haigestumine on viimase 30–40 aastaga kasvanud kolm korda: Eesti Vähihaigestumuse Atlase andmetel haigestus soolevähki 1970. aastal 270 ja 2012. aastal juba üle 780 inimese.
Paremad ravitulemused soolevähi ravis saavutatakse juhul, kui kasvaja avastatakse võimalikult varakult, kui vähk ei ole veel algkoldest kaugemale levinud. Eestis on põhiprobleem soolevähi haigete ravis kasvaja hiline avastamine, kui kasvaja on kaugele arenenud.
Sel puhul saab isegi nüüdisaegsest ja kallist ravist hoolimata vaid kolmandik vähihaigetest elada üle viie aasta.
Soolevähiga seotud küsimustele vastab Põhja-Eesti regionaalhaigla gastroenteroloog-onkoloog Mart Eisen.
Kas soolevähki haigestumist saab vältida või sellest paraneda?
Soolevähk on salakaval haigus, sest inimene ei tunne harilikult midagi enne, kui kasvaja on haaranud kogu soolevalendiku ja põhjustanud soolesulguse. Osa inimesi tulebki arsti juurde nõrkuse, sooletegevuse häirete või kehvveresuse tekkimisel, siis on vähk aga tavaliselt juba kaugele arenenud.
Kuid vaenlast peab hästi tundma. Nimelt kasvab soolevähk aeglaselt. Soolevähi areng kestab esimeste vaevuste tekkimiseni keskmiselt viis-kuus aastat. Kaks-kolm esimest aastat, kui inimene ei tunne midagi, on aeg, kui soolevähki saaks avastada veel ravitavas staadiumis.
Ehkki ravitulemused on viimastel aastatel paranenud, eeldab elulemuse paranemine esiteks soolevähi varajast avastamist ning teiseks murrangut healoomuliste vähieelsete polüüpide diagnostikas.
Soolepolüüpide diagnostika on vähiennetuse nurgakivi, polüübi kui vähieelse seisundi eemaldamine vähendab soolevähki haigestumist tunduvalt. Soolevähki peetakse emakakaelavähi kõrval teiseks vähiks, mida saab ennetada.
Soolevähi ravi on lootustandev, üle 95% haigetest paraneb, kui vähk piirneb sooleseina pindmiste kihtidega ega ole algkoldest kaugemale levinud.
Seega on meie eesmärk leida soolevähk enne, kui tekivad sümptomid.
Kuidas on seotud inimese vanus ja soolevähk?
Soolevähi puhul on vanus tähtsaim risk. Risk haigestuda tõuseb alates 50. eluaastast ja kasvab vananedes nii naistel kui ka meestel.
Kas soolevähk võib olla ka pärilik?
Geneetiline seos soolevähki haigestumisel on umbes 20% juhtudest.
Kui lähisugulased ehk vanemad, õed või vennad on põdenud soolevähki või polüüpe, lisandub vanusest põhjustatud riskile ka perekondlik risk. See suurendab riski haigestuda veelgi. Sel puhul tuleks sooleuuringuid alustada isegi enne 50. eluaastat.
Kas Eestis on head võimalused soolevähi varajaseks avastamiseks?
Eesti haiglates ei ole võimalused kehvemad kui mujal. Iseasi, kuidas on inimene tervist ohustavast soolevähist informeeritud ja milline on tema soov ennast uurida. Elanikkonna teadlikkus soolevähi riskidest on paraku vilets ja siin on suur töö veel ees. Kindlasti tuleb soolevähi teemat käsitleda kui rahvatervise prioriteeti.
Kuhu inimene peab pöörduma, kui on soolevähi kahtlus?
Kõige parem on minna perearsti juurde. Perearst teeb vereanalüüsi ja peiteveretesti. Kui hemoglobiinitase on madal või peiteveretest positiivne, oleks otstarbekas tulla sooleuuringule gastroenteroloogi juurde.
Samas tuleb rõhutada, et negatiivne peiteveretest ei tähenda alati, et kasvajat kindlasti pole. Soolekasvaja elutsükkel annab positiivse testi, kui soolekasvaja veritseb. Kui ei veritse, on test negatiivne. Ehk teisisõnu – peitevere testi täpsus on 40–60%.
Seega ei välista ainult analüüsid soolevähki, seetõttu tuleb perearstil hinnata kõiki riske, ka vanust ja perekondlikku tausta. Vajadusel saab teha sooleuuringu, millest täpseim on koloskoopia.
Kui inimene on üle 60 aasta vana, mida siis teha?
Ka siis tuleks alustada perearsti konsultatsioonist.
Et risk haigestuda kasvab vanusega, on eriti tähtis teha sooleuuring, koloskoopia või sooleröntgen neil, kes on üle 60 aasta vanad ja kelle jämesoolt ei ole kordagi elus uuritud. See võimaldaks vältida 50% soolevähist põhjustatud surmadest.
Kas sõeluuring oleks samuti üks võimalus soolevähi varajaseks avastamiseks?
Nagu näitavad mitme riigi kogemused, on sõeluuring vajalik.
Sõeluuringut soolevähi avastamiseks võib teha kahel viisil – kas riikliku programmi raames või individuaalsel patsient-arst tasandil.
Eestile sobiks esimene variant, mida rakendavad näiteks ka Soome, Tšehhi ja Suur-britannia. Sel puhul tehakse sõeluuringu esimeses etapis peiteveretest. Test saadetakse inimesele koju postiga, proovi võtab inimene ise.
Proovi tulemusi hinnatakse laboris ja kui test on positiivne, kutsutakse inimene
lisasooleuuringule – koloskoopiale. Kui veritsuse põhjuseks on polüübid, eemaldatakse need. Kui leitakse soolevähk, järgneb operatsioon.
Teine sõeluuringu variant sobib paremini perekondliku riskiga ehk kõrgema vähiriskiga inimestele, kelle lähisugulastel on leitud soolepolüübid või -vähk. Sel juhul on esimeseks uuringuks koloskoopia. Sellist sõeluuringut tehakse USAs, Saksamaal, Poolas ja alates 55eluaastast ka Tšehhis.
Kuidas hindate soolevähi sõeluuringu korraldamise võimalikkust Eestis?
Sõeluuring on tervishoiukorraldusele uus väljakutse, sest on ressursikulukas ettevõte. Ka on Euroopa Komisjon kehtestanud soolevähi sõeluuringut tegevatele perearstidele ja gastroenteroloogidele-endoskopistidele kõrgemad kvaliteedinormatiivid.
Olulisim on sel puhul aga elanikkonna aktiivsus skriiningus osalemisel: mida arvukam see on, seda rohkem me vähki leiame ja inimelusid säästame.
Üks küsimus: millal võiks soolevähi sõeluuring rakenduda Eestis?
Vastab Made Bambus, haigekassa tervishoiuspetsialist:
"Soolevähi sõeluuringu korraldamiseks kujundab iga riik endale sobivaima mudeli, arvestades rahvusvahelist kogemust ja teadustööde tulemusi.
Eestis on eeltöö olnud pikk: meil on Tartu ülikooli tervishoiu instituudilt tellitud põhjalik analüüs, mis võtab kokku eri riikide praktika ja uurimistööde tulemused ning annab Eestile tõenduspõhised soovitused edasiseks tegutsemiseks. Nüüd on meil aega umbes aasta, et spetsialistide osalusel töötada välja Eestile kõige kohasem sõeluuringute korraldus. Praeguse plaani alusel peaks soolevähi sõeluuring käivituma 2016. aastal."
vähiennetamine ei ole muud kui tervislikud eluviisid,sellest on kirjutatud palju. Soolevähi puhul on ennetamine sooleuurimine ja seda saab korraldada ja teeb perearst,nii on igalpool mujal maailmas,ükski perearst ei ütle ära. Kõige tähtsam on inimese soov oma tervist kontrollida,ja kunagi ei ole hilja ,olgu või vanust 80 aastat