Portugallased ise armastavad puhata rannikuäärsetel väikesaartel - näiteks Olhão lähistel Armona või Culatra saarel.Foto: Raivo Raam
Keha
24. oktoober 2014, 10:10

Kliimapõgenikud teavad, kus on talvel hea (4)

Kas olete kuulnud humoorikat kõnekäändu: „Eestist kehvemates kliimaoludes elavad ainult jääkarud, kuid nemad on selleks loodud ..."?

Eks igas ütluses ole ka terake tõtt, seda enam, et looduse vastu ei saa. Vaadake või linde – enamik neist rändab juba augusti lõpul või septembris lõuna poole. Samamoodi ei tohiks kliimaolusid eirata inimloom.

Kuigi teaduslikku tõestust ei rutata kinnitama, ei saa ju miljonid niinimetatud kliimapõgenikud eksida! Nii sakslased, hollandlased, rootslased, soomlased, norralased kui teised rahvused hülgavad meelsasti sügistalvisel perioodil oma kodumaa mitmeks kuuks, et maanduda talvekodus Kanaari saartel, Hispaania või Portugali lõunarannikul või hoopis kaugemal.

Portugali südatalv – soojem kui meie jaanipäev

Paljud on endale sealmail päriseks kinnisvara soetanud, teised üürivad elamispinna lühemaks perioodiks. Valik on lai – lihtsatest korteritest kuni mõisate ja luksusapartementideni. Talvised temperatuurid tõusevad vahemerelise kliimaga piirkonnas päeval +16...+22 °C-ni ja öised jäävad enamasti +8...+15 °C kanti. Seega pole näiteks Algarves Portugali lõunarannikul isegi südatalvel nii jahe kui meil 2014. aasta jaanipäeva paiku, mil öökülm Kesk-Eestis oad ja teised taimed ära võttis ...

Lambid ei kustu hetkekski

Teine aspekt on valguse hulk ja päikesepaiste. Kui arvatakse, et eesti inimesele jagub D-vitamiini vaid 4-kuuliseks perioodiks maist augustini, siis 40. laiuskraadist ekvaatori poole pole vähene päikesevalgus probleemiks. Kuudel, mil Eestis jagub päevavalgust vaid hilishommikust varajase pealelõunani ning lampe ei kustutata kontorites ja kodudes hetkekski, jätkub Hispaania ja Portugali lõunarannikul päevavalgust 10 tunniks. Ning kenal talvepäeval on ka päikesepaiste näol. Karastunumad käivad isegi ookeanivees, mis Mandri-Euroopa lõunarannikul ulatub +16 °C-ni, Kanaaride ümbruses aga +21 °C-ni.

Talvitumine lõunamaal – kas meeletu luksus?

Eestis arvatakse siiani, et talvitumine lõunamaal käib meie inimestele üle jõu. Tegelikult pole see ammu enam nii. Kui üürida elukoht vähemalt kuuks ajaks koos elukaaslase või sõbraga, siis võib leida täiesti korraliku elamispinna alates 250 eurost inimese kohta. Isegi Portugalis on võimalik lihtsamates mõisates üürida eestlasele taskukohase hinnaga ühte tiiba hoonest koos kööginurga ja omaette vannitoaga. Kusjuures küttele kulub soojemal talvel 0 eurot, talveriietele samuti. Paljud toiduained on seejuures kuni 5 korda odavamad kui Eestis ning ka transport pole kallim.

Mida aga teha mitme kuu vältel talvisel lõunamaal?

• Kogu energiat ehk n-ö lae patareisid
• Võta naturaalset D-vitamiini, st päikest
• Naudi jalutuskäike mere või ookeani ääres
• Kasvata kartulit, porgandit, põldube, maitsetaimi jm
• Näita üles kehalist aktiivsust – sõida jalgrattaga või harrasta kepikõndi

Looduslik teraapia

Keera Eestis oma küttekraanid kinni, jäta kasukas ja saapad kus seda ja teist ning pööra pilk näiteks Algarvele Portugalis. Kõigil, kes soovivad oma hädadele leevendust, sõltumata haiguste spetsiifikast (sh reumaatiliste haiguste, radikuliidi ja kopsuhädade käes kannatajad, samuti need, keda kimbutavad põhjamaised külmetus- ja viirushaigused), tasuks pilk pöörata lõunapoole 40. laiuskraadi. Oma organismi hooldamine looduslike kaitsevahenditega – loomulik valgus ja D-vitamiin otse päikeselt – on parim ennetus ja teraapia paljude tervisehädade korral!


Kui Teil tekib huvi ning vajate soovitusi sobiva talvitumispaiga leidmiseks, pöörduge julgesti loo autori poole. [email protected]

 

Artikkel ilmus ajakirjas ReumaKiri (sügis/2014)