Tuulikki HartikainenFoto: Silja Paavle
Keha
24. oktoober 2014, 17:00

Meniere´i tõvega kimpus: „Olin vapustatud, kui mõistsin, et helid kõrvus ei lõpe“ (7)

„Kõige olulisem on, et pannakse õige diagnoos. Minul läks õnneks, mind viidi kiirabiga haiglasse ja juba järgmisel päeval oli diagnoos olemas. Kuid tean, et diagnoosimine võib kesta ka üle aasta," rääkis Soome Meniereliidu juhatuse liige Tuulikki Hartikainen oma kogemusest täna toimunud konverentsil „Mis on tinnitus? Mis on Meniere'i haigus?"

Meniere'i haigus on tingitud sisekõrva kahjustusest, mille tagajärjel tekivad tasakaaluhäired ja kuulmislangus. Tasakaaluhäire toob endaga kaasa sageli pearingluse, millega koos esineb sageli iiveldust ja oksendamist. Häirivaks on ka surumistunne haiges kõrvas ning pidev kohin ehk tinnitus. 

Tuulikki Hartikainen on selle haigusega kimpus olnud juba 20 aastat. „Kõige olulisem on, et pannakse õige diagnoos. Minul läks õnneks, mind viidi kiirabiga haiglasse ja juba järgmisel päeval oli diagnoos olemas. Kuid tean, et diagnoosimine võib kesta üle aasta," räägib naine, et kui vaevused saavad nime, saab neid ka ravima hakata.

Ta meenutab, et oli täiesti vapustatud, kui mõistis, et helid kõrvus ei lõpe. Tuuliki Hartikainen kuulub nimelt nende 80% Soome kuulmispuudega inimese hulka 740 000-st, kes on kimpus tinnitusega.

Haigust tuleb aktsepteerida

Hartikaineni sõnul on ravi kõrval oluline aktsepteerida haigust ja õppida sellega toime tulema. Ta viitab, et tänapäeval on internetis palju infot, kuidas haigusega kohaneda.
Tema sai 20 aastat tagasi vaegkuuljate liidust esmalt kasseti kosekohinaga. „Kuulasin seda silmad kinni. Kõrvus kohises, kuid kassetil mänginud kosekohina hääl käis sellest üle. See aitas mul lõdvestuda, kujutasin end loodusesse kose äärde. Õppisin rahunema," kirjeldab naine.

Hiljem polnud kassetti vajagi. Kui tinnitus hakkas segama, pani Hartikainen silmad kinni ja lõi endale kujutluspildi kose ääres olemisest.

Lisaks kosekohinale kuulas ta ka CD-d merelainete loksumisega. „See oli kosekohinast tunduvalt erinevam, kuid mõjus ka," kostab naine, kelle jaoks murdepunkt tekkis siis, kui ta hakkas mõistma: tinnitus on tema oma keha heli, see ei ole ohtlik.

Nagu juba rõhutatud, on haigusega toimetulekuks olulisim haigust aktsepteerida ja õppida seda võtma osana iseendast. Seejuures on oluline saada haiguse kohta adekvaatset infot, mida lisaks arstidele annavad ka patsiendiorganisatsioonid. Eestis leiab infot selle tõve kohta veebiküljelt tinnitus.ee.

Vähe soola ja palju jalutamist looduses

Ka tuleb ise õppida end aitama.

Paljud Meniere´i tõve küüsi sattunud on leidnud abi looduses jalutamisest, Hartikainen kannab jalutades tasakaaluhäirete tõttu alati kaasas ka kõndimiskeppe.

Lisaks soovitab naine õppida lõdvestuma ning muuta oma toitumisharjumusi. „Soola vähendamisest on palju kasu. Sellest ei pea loobuma," ütleb ta, et võtmesõnaks on seejuures peidetud sool. „Tuleb õppida uurima kõiki toodetel olevaid etikette," soovitab ta. Hartikainen ise ei osta poest ühtegi valmistoitu. „Teen kõik söögid ise, panen neisse vähe soola ja palju ürte," jagab naine kogemust.

Tuulikki Hartikainen on oma haigusega igati kohanenud. Näiteks - kuigi ta kuuleb vasaku kõrvaga halvasti, laulab ta kooris. Ja kõigele lisaks muheleb ta, et mõnikord on isegi kasu sellest, kui hästi ei kuule.