Soe päike ja merevesi ning puhkus perega on parimad, mis aitavad psoriaasihaigel oma tõbe leevendada. Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
29. oktoober 2014, 09:05

29. oktoober on ülemaailmne psoriaasipäev: Eestis põeb psoriaasi Pärnu linna täis inimesi.

Psoriaasihaige üleelamised: "Suviti nägin välja nagu valgete laikudega lepatriinu." (7)

„Appi, sul on ju mingi kole nakkushaigus," on sagedaseim reaktsioon, mida psoriaasihaiged kohtavad. Samas on see ka levinuim valearusaam seda tõbe põdevate inimeste kohta.

Eestis põeb psoriaasi, kroonilist mittenakkavat põletikulist nahahaigust Pärnu linna täis inimesi. „Olin 13 aastane kui mu ema avastas, et pead sügades tekib mu peanahale korralik kogus kõõma," meenutab 33-aastane Kristi oma haigestumise algust sellest tõvest kõneleval veebilehel psoriaas.ee.

Pikad juuksed tuli nulliga maha ajada

Esialgu prooviti kõõmast vabaneda õli abil. Algselt see toimiski ehk õhtul magama minnes oli pea puhas. Kuid hommikul ärgates oli „kõõm" tagasi. „Edasi hakkasime mõtlema, et ilmselt on siin midagi enamat kui lihtne kõõm, sest haigus hakkas levima ka mujale kehale – küünarnukkidele, kätele, jalgadele, põlvedele...," meenutab Kristi.

Kõik tema järgmised hommikud algasid tolmuimeja undamise saatel, sest piiga kratsis end igal öösel läbi une lausa verele. Sel moel tõmbas ta koorikud kettude pealt maha ja tulemuseks olid nii voodi kui voodiesine ketutükke täis.

Kristi sõnul oli tragikoomiline see, et arstid ei osanud teda aidata väites, et nad ise ka eriti ei tea, mis see on. Lõpuks jõudis ta Hiiule naha- ja suguhaiglaste haiglasse, kuhu jäi terveks kuuks. Sellest ajast meenub naisele meeletutes kogustes salvi, mida nahale sai määritud.

Sellesse perioodi langeb Kristil ka üks raske hoop – ta pidi oma pikad juuksed nulliga maha lõikama. Seda soovitas arst, sest salvi on muidu peast raske maha pesta. „Elasin seda väga rängalt üle. Hetkeks see aitaski. Kuu ajaga toimus mõningane edasiminek kuid koju tulles hakkas kahjuks endine olukord kiiresti taastuma," nendib Kristi.

Haiget tegi Kristile ka kaaslaste suhtumine temasse. Et pikki juukseid enam polnud, kandis naine koolis õhukesest lõngast kootud mütsiga. „Kui esimest korda pärast haiglat kooli läksin, hilinesin veidi. Kui uksest sisse astusin, olid loomulikult kõikide pilgud minule suunatud. Üks klassivend näitas kohe näpuga minu poole ja nähvas, et näe kiilakas tuleb," tunnistab Kristi, et see hetk oli tema jaoks jube valus.

Tüdruk surus end hambad ristis uksest sisse ja suundu oma kohale. „Pidin ju oma tavapärast elu jätkama," selgitab naine. Tema eest astus välja teine klassivend, kes käratas nähvajale: „Ole vait, sa ei tea kunagi millal sinuga midagi sellist juhtub!". Sellest hetkest peale ei võtnud enam keegi kiilaspäisuse ega mütsi suhtes sõna. „Kooli peal oli küll näha pilkavaid pilke aga need väga ei häirinud."

Soe päike ja merevesi aitavad haigust leevendada

Kui Kristi sai suuremaks, õppis ta oma haigusega elama. Ta sai teada, et suvel on vaja palju päikest ja merevees ujuda. See aitas kettudel kaduda, kuid nende asemele jäid valged laigud. „Kohati nägin välja nagu valgete laikudega lepatriinu," räägib naine.

Hiljem tegi talle väga haiget see, kui elukaaslane ei olnud temaga koos välja minema ilma, et naine pikki pükse kannaks. „Mind tabas nagu noahoop teadmine, et isegi minu enda elukaaslane häbeneb mind," on Kristi sõnul psoriaasihaige jaoks keerulisem hetk see, kui oma lähedane teda reedab. Naise elukaaslane teadis, et iga väiksemgi päiksekiir leevendab ta haigust, kuid ometigi käskis ta naisel end pükstega varjata.

Kristi sõnul saadab paljusid haigeid psoriaasi madala teadlikkuse tõttu pidev valehäbi ja hirmunud pilgud: „Appi, sul on ju mingi kole nakkushaigus!". Kristi rõhutab, et psoriaas ei ole üldse nakkav ja mõistev suhtumine tagab positiivse elu ning ka haiguse taandumise. „Seda tõestava näite saan tuua enda elust, sest leides uue armastuse, vallutasid mind õnnehormoonid ja oh imet - kadusid enamus laigudki!" lausub naine, et nüüd on tal haigus enam-vähem kontrolli all.

Ka on Kristi nüüdseks oma kehaga leppinud ja teab, kuidas temaga sõber olla. Võimalusel käib naine perega soojal maal puhkamas, sest soe päike ja merevesi aitavad haigust leevendada. Teisalt on puhkus koos perega parim ning Kristi sõnul annab see psühholoogilisest aspektist tugevat jõudu paranemiseks, sest pere toetus on oluline igas mõttes. Ning vältimaks küsimusi, mis see sul on, kannab naine psoriaasi varjamiseks talviti teadlikult pikkade varrukatega särke ja pükse või tumedamaid sukkpükse ja seelikut.

 

Mis on psoriaas?
• Psoriaas ehk soomussammaspool on krooniline mittenakkav põletikuline nahahaigus, mille puhul tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed. Need võivad ka sügeleda ja olla valulikud. Haigus kulgeb ägenemiste ja vaibumistega
• Umbes 10-30% psoriaasi põdevatel haigetel esinevad kaasuvana ka küünte muutused ning liigeste kahjustus.
• Psoriaas on küllaltki sage nahahaigus, esinedes 2-3 %-l elanikkonnast. Mehed ja naised haigestuvad võrdse sagedusega.
• Haigus võib esmakordselt avalduda igas vanuses, kuid kõige sagedamini haigestutakse 15-25 ja 57-60 eluaasta vanuselt. Arvatakse, et Eestis põeb psoriaasi ligikaudu 42 000 inimest ehk Pärnu linna täis inimesi.
• Vaatamata nii suurele haigestunute arvule ei kao väärarusaamad psoriaasist ja haigeid tõrjutakse siiani. Põhja-Eesti Regionaalhaigla Naha- ja suguhaiguste keskuse ülemarst-juhataja Maigi Eisen ütleb veebilehel dermoshop.ee, et XIV sajandil visati psoriaasihaiged ja pidalitõbised kõik ühtsele tuleriidale. Täna elame XXI sajandil, kuid see ühtne tuleriit lõõmab ikka veel.
• Haigete madala enesehinnangu ja psühholoogiliste probleemide peapõhjuseks on ühiskonna halvustav suhtumine neisse: neid ei võeta tööle, neid tõrjutakse nakkusekartuses eemale saunadest, ujulatest ja spordisaalidest. Neid jõllitatakse altkulmu isegi mere või järve ääres, kuigi ebameeldivust ei tohiks keegi kunagi välja näidata. Psoriaasihaige pole mingil moel ohtlik.