Foto: PantherMedia / Scanpix
Toiduuudised
3. november 2014, 10:36

Lugu ilmus esmakordselt 2013. aasta oktoobri Tervis Plussis.

Sa oled see, mida sööd, ja su nahk on selle selge peegelpilt (6)

25. eluaasta paiku hakkab naha uuenemine tasapisi aeglustuma ja esimesed vananemisnähud märku andma. Kas aga kortsud ilmuvad ülehelikiirusel või oled ka dekaade hiljem siidise naha õnnelik omanik, on kinni eelkõige tervises ja elustiilis.

Toitumisnõustaja Ülle Hõbemägi loeb nägusid nagu avatud raamatut: "Naha seisund ja jume on mulle esmane infoallikas kliendi toitumisharjumuste kohta ning seedimise toimimisest. Näonahalt on loetav nii liigne suhkur toidus, puudulik või vale rasvade tarbimine, liigne sool, vähene veejoomine ning antioksüdantide sisaldus toidus. Isegi kõhukinnisus võib näost välja paista! Seda iseloomustavad tunnused on naha kuivus ja peened kortsud, punetus, vinnid, turses nägu, hall või kollakas jume, elutu nahk..."

Seda, et toitumine ja tervis peegelduvad näonahalt, kinnitab ka kosmeetik-koolitaja Külliki Piatecki: "Kui põen näiteks suhkruhaigust, toitun valesti ega liigu piisavalt, mistõttu pole vere- ja hapniku­ringe piisavalt stimuleeritud, ei saa ka nahk normaalne välja näha," märgib ta. Staažikas iluekspert lisab veel: "Naha haiguslikud seisundid, millel otseselt ravi pole, nagu akne või rosaatsea, on puhtalt elukommete haigused. Vanasti nimetati neid rikaste haigusteks. Keelatud on kõik hea: juust, B-vitamiinid, vein, õlu, teravad toidud, kohv, temperatuurivahetus."

Laastavad glükoosilaadungid

Viimastel aastatel on toitumis­teadlased toitainete ja naha tervise vahelisi seoseid ohtralt uurinud ja kirja pannud. Naha vananemise üheks suuremaks süüdlaseks peetakse glükoosist johtuvat sisemist vananemist, eriti kui selle truudeks saatjateks on päikese üledoosid.

Ülemäärase suhkru tarbimise korral võib seda, mis toimub kollageeniga meie kehas, võrrelda liha pruunistumisega küpsemise käigus, ainult aeglasemalt. Kui lihaproteiinid on niiskuse puudumisel vastamisi kuumuse ja süsivesikutega, siis tekibki keemilise protsessi käigus pruunistumine.

Meie kehades niisamuti: sissesöödud suhkrud, mis kord juba ringlusse tõmmatud, viskuvad koevalkude aminogrupile ehk kollageenidele kaela ja hakkavad siis aeglaselt nende nooruslikku ehitust kurnama. Selles vampiirilikus peagrupis on edasijõudnud glükatsiooni lõpp-produktid, AGE-molekulid (advanced glycation end products, AGEs), mis suudavad ette võtta ulatuslikke rist­sildamisi teiste proteiinidega ja on oma iseloomult eriti hävitavad.

AGEde kõrval ründavad julgemalt ka vabad radikaalid, ja kunagi elujõust pakatanud kollageenkiud kaotavad oma elastsuse, muutuvad jäigemaks ja hapramaks ning murduvad kergemini.

Suure suhkrusisaldusega toit ja suhkurveresus ehk liigne suhkrusisaldus veres kiirendavad kogu protsessi ning jätavad nahale ilmselge templi: õhenemine, värvi- ja elastsusekadu ning kalduvus ärritusele ja nakkustele.

Nigel ninaesine

Õigupoolest pole enamikus arenenud tööstusriikides toidupuudust, ometi on näiteks Põhja-Ameerika toitumis­teadlased välja toonud, et kui asi puudutab toitaineid, mis hoiaksid naha terve ja noorusest õitsvana, on lugu enam kui täbar. Nimelt kipub inimeste toit koosnema eelkõige liigsetest süsivesikutest ja küllastunud rasvadest, aga just need ongi üheks nahakortsude põhjuseks.

Suhkru puhul on võtmesõnaks glükeemiline indeks, mille järgi saab teada, kui kiiresti ja märgatavalt põhjustavad juba tarbitud toidud vere suhkrutaseme tõu- u su.

Epidemioloogiliste andmete kohaselt võib suure glükeemilise indeksiga toit osaleda selliste põletikuliste nahaseisundite kujunemises nagu akne, rosaatsea, psoriaas ja ekseem või isegi neid seisundeid ergutada.

Samamoodi soodustavad põletikku kehas – ja nahas – liigsed oomega-6-arahhidoonhapped, mida leidub suhteliselt suurtes kogustes munarebus, linnuliha nahas ja maisiga toidetud loomade siseorganites.

Muidugi aitavad rasvhapped säilitada naharakkude struktuuri ja tööd, kuid küsimus on tasakaalus. Lääne dieetides on oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete suhe paigast ära, oomega-6-rasvhappeid tarbitakse liiga palju.

Seevastu oomega-3- rasvhapped (näiteks rasvarikkad kalaõlid) pärsivad põletikuliste aine­vahetussaaduste toodangut ning suudavad edukalt eelmainitud põletikulisi nahaseisundeid korrastada.

Kliinilised uuringud näitavad ka, et rasvhapete tervislik tasakaal nahas väheneb vananedes ja suurenenud oksüdatiivse stressi kaastoimel, näiteks hullunud päikesevõtuga.

Seetõttu on tasakaalustatud rasvhapete ammutamine kas söögi või toidu­lisanditega terve naha nimel ülioluline. Külliki Piatecki toob näiteks, et taimetoitlastel, kes ei tarbi ka õlisid, muutub nahk lõpuks ikkagi kuivaks.

Ka nahakapillaaride tihedust ja mikrovereringet saab toiduga mõjutada. Nimelt on leitud, et inimestel, kel on kõrgenenud vererõhk, on märgatavalt väiksem naha­kapillaaride tihedus kui nendel, kel vererõhk normis. Kui menüü koosneb valdavalt ületöödeldud soolastest toitudest, siis suureneb ka kõrgvererõhktõve risk. Tegelikult aitab isegi naatriumi (soola) manustamise tagasihoidlik vähendamine naha mikrovereringet ja kapillaaride tihedust parandada.

Väiksem kaloraaž aga soodustab pikaealisust, kuna paraneb nii kehaehitus kui ka ainevahetus. See omakorda aitab tervenenud naharakkudel uueneda. Külliki Piatecki märgib, et ilmselgelt on üle­kaalulistel tekkinud mingi ainevahetus­häire, mistõttu ei suuda nahk enam ennast puhastada.

"Sageli on ülekaalulistel nahk ka pindmiselt kuiv, kuna naha ainevahetus ja uuenemine on aeglustunud, nahk ei puhastu iseeneslikult," ütleb kosmeetik.

Ülle Hõbemägi lisab, et üldjoontes kõik, mis mõjub halvasti maksale, on halb ka nahale.

"Keskendun nõustamisel pigem maksa hoidmisele kui nahale – küll ka viimane korda läheb, kui ainevahetus paraneb. Alkohol, suhkur, kohv, küllastatud rasvade ülemäär, rafineeritud süsivesikud, toidu kestvalt liigne kalorsus ja kogused – varem või hiljem ületab tasakaalutus toitumises organismi künnise vähese toiteväärtusega toiduga hakkama saada ning see väljendub ka nahal," lausub Ülle Hõbemägi. Ta soovitab alustuseks jagu saada kõhukinnisusest, et toksiliste ainevahetusjääkide uuesti ringlusse minekut vähendada. "Selleks tuleb peale toitumise muutmise appi võtta ka liikumine, massaaž ja stressimaandus. Suhkur ja vähene veejoomine on muide sageli kõhu­kinnisuse toetajad. Väldi talumatust tekitavaid toite – see aitab kaasa üldisele tervistumisele ja parandab seedetegevust."

Ideaalmenüü

Vahemere dieeti peetakse pika­ealisuse, parema tervise ja ühtlasi ilusama naha pandiks. Aukohal on selles puu- ja juurviljad, täistera- ja kaunviljad, mono­küllastumata rasvad (nagu näiteks oliivi­õli) ja tervislik oomega-3 ja oomega-6 polüküllastumata rasvhapete suhe. Ja muidugi rannarahva lemmik – kala!

Toitumis­ekspert Ülle Hõbemägi paneb südamele, et kui vähegi võimalik, tuleks mitu korda nädalas toorest forelli-, lõhe- või siiafileed nautida. Põhjuseks ikka põletikuvastane oomega-3.

Kala kõrval nimetab ta teise olulise "kollektiivina" köögivilju: "Ülejäänud toitumine kujundatakse selle vitamiini- ja fütotoitainete rühma ümber. Võimalusel eelista puu­viljadele marju – need sisaldavad vähem suhkrut ning on palju vitamiinirikkamad. Väikestest muudatustest sünnivad suured muutused."

Mitte küll ühe ööga, pigem paari kuuga, kuid õigest toitumisest ümber sündinud sisemine ilu annab endast välispinnal kõige kaunimal kujul märku.

Nahatoidu parimad

Nahk uueneb heas rütmis, kui hoolitsed neerude, maksa ja seedetegevuse puhtuse eest.

Loo järgmistest toiduainetest oma menüü põhituumik:
> puhas allikavesi mõistlikus koguses,
> taimeteed, mis muudavad naha elastseks,
> roheline tee, milles sisalduvad vananemisvastased katehhiinid kaotavad väsinud ja halli jume,
> oad kui taimne proteiiniallikas,
> sidrun kui oluline C-vitamiini allikas,
> suure kiudainesisaldusega täisteratooted ja juurviljad,
> kuumutatud tomatid on teada­olevalt parimad vabade radikaalide püüdjad, sisaldades tähtsaid karotenoide lükopeeni ja luteiini ning rohkelt C- ja E-vitamiini,
> punane vein,
> porgand lükopeeni ja A-vitamiini allikana,
> õlid, eriti orgaanilised ja külmpressitud oliivi-, kanepi- ja linaseemneõli, hoiavad meie loomulikud hormoonid tasakaalus ja vähendavad põletikku,
> tumedad marjad, sh mustad sõstrad, acerolakirsid ja maasikad, punane paprika, kiivi, fenkol ja kõik sibulate suguvõsa liikmed on C-vitamiini põhiallikad,
> brokoli, spinat, lehtkapsas, rukola, kõrvitsaseemned, ürt-allikkerss, Brüsseli kapsas, kuum tšilli ja harilik aaloe, kurkum, petersell, basiilik, tüümian, salvei, rosmariin, majoraan, pune, karulauk, võilill ja köömen – mineraalainerikkad maitseained ja taimed,
> avokaado, kookosrasv ja rasvased kalad, milles sisalduvad oomega-3-rasvhapped teevad põletikele tuule alla.