Uudised

Tööstress: aita end, enne kui on hilja 

Silja Paavle, 28. oktoober 2014 07:00
Foto: Panthermedia/Scanpix
Tööstress viib inimesed rivist välja – liigsöömine, unehäired, kõrgvererõhktõbi ja immuunpuudulikkus on vaid mõni häda, mille põhjustajaks pinged tööl.

Euroopa Liidus kannatab 28% inimestest tööstressi käes, postsovetlikes riikides on see protsent suuremate muudatuste tõttu tööelus suuremgi. Tallinna tehnikaülikooli professori, tööpsühholoog Mare Teichmanni sõnul on seda liialt palju, sest tööstress mõjutab otseselt töö tulemuslikkust.

Teichmann ütleb, et tööeluga kaasnevate muudatustega kohanemine tekitab inimesele paratamatult stressi. Mõõduka stressi korral õpib inimene uute olukordadega toime tulema ja kohaneb. Ülemäärane stress tekitab liigse pinge ja pärsib töövõimet, stressis inimeste töösuutlikkus on tunduvalt viletsam.

Töö ei ole enam püha lehm

Samal teemal

Kuidas aru saada, et stress on põhjustatud tööst? Teichmanni sõnul on asi lihtne: sel puhul on pingeallikad töökeskkonnas. "See, kui poes on palju kaupa, kuid kingi, mida soovid, ikka ei ole, on hoopis tarbimisega seotud stress," toob ta näite.

Tööpsühholoogi sõnul on töö juures ajast-aega olnud pingeallikaks suhted kolleegidega, hoolimata töökohast. Kuid tänapäeval on juurde tulnud ka palju uusi stressiallikaid.

Näiteks on kogu maailma suundumus, et tööl ollakse üha inimkesksemad. "Enam ei saa mõelda nii, et kuskil on püha lehm nimega töö ja inimene peab end selle järgi kohandama. Tänapäeval peaks mõtlema nii, et kui on inimesi, kes soovivad tööd teha, peaks töö kohandama inimese järgi," räägib Teichmann. See aga on tüütu ülemustele, sest lihtsam on inimestele öelda, et õpi ja tee ära.

Ühtlasi kipub töö üha enam töökohast väljuma, see toob kaasa töö ja pereelu ühitamise konflikti. See, et telefonis vastatakse töökõnedele ka pärast tööpäeva lõppu ja nädalavahetuselgi, kui inimene peaks hoopis puhkama, pole tänapäeval mingi ime.

Vajadus kogu aeg ümber õppida ja uue tehnikaga kohaneda on samuti suur stressiallikas. "Ma pole kohanud ühtegi inimest, kes oleks rõõmus, kui arvutifirma on programme uuendanud ning kaks nädalat kulub mõtisklemisele, kus üks või teine asi asub," kostab Teichmann.

Suurenenud infohulga tõttu on raske valida sellest vajalikku. "Kriitiliseks on muutunud oskus vajaminevat infot hankida, info usaldusväärsust hinnata ja inimlikke vigu vältida," lausub töö-psühholoog.

Stressis inimene muutub töö juures aga silmapaistvalt pahuraks, ütleb inimestele inetuid asju, süüdistab teisi ja kõik käib talle närvidele.

Teisalt tekivad tööstressis inimesel söömishäired. "Inimene unustab söömise üldse võib hakkab liiga palju sööma," lausub tööpsühholoog.

Kolmandaks tekivad unehäired. "Uni ei tule või on inimene kogu aeg unine ja tahab magada," selgitab Teichmann.

Igaüks saab tööstressiga hakkama

Julgustav on aga see, et tööstressi saab seljatada ja sellega saab hakkama igaüks. "See sõltub inimese õppimisvõimest muutustega toime tulla, võimest teisi oma hädades mitte süüdistada," ütleb Teichmann. Süüdistamine on üldse üks mõttetu tegevus, selle asemel tuleks vaadata, mida ära teha saab.

Tööstressist jagu-saamiseks tuleb endale lihtsalt teadvustada tööstressi sümptomeid ning hakata nendega tegelema. Iseenda säilitamiseks on vaja sellega alustada võimalikult vara, sest tööstressi tagajärjel on südameveresoonkonnatõved, kõrge vererõhk ja haavandtõved kerged tulema. Rääkimata immuunpuudulikkusest. Nende haiguste puhul ei saa end ise enam aidata, siis tuleb nõu otsida arstilt.

Kuidas seljatada tööstressi?

Tööpsühholoog Mare Teichmann soovitab võtta aja maha ja mõelda, mis on pinge allikateks. Häirivatest asjadest võiks tema soovitusel teha nimekirja. See aitab paremini mõelda, mida saab muuta.

Sama on palgaga, mis on enamiku uuringute järgi paljude inimeste stressiallikaks. "See on tarbimisühiskonna paratamatus," nendib Teichmann. Kui väike palk tekitab stressi, siis tuleb mõelda, kas saab midagi ära teha – vahetada töö suurema palgaga ametikoha vastu või leppida.

Teichmann kinnitab, et kui probleemidega hakata otsast tegelema, hakkab pinge langema. "Isegi kui 60 kirjapandud probleemist saab 30 lahendatud, on see päris hea tulemus," julgustab ta.

Ning kindlasti tuleb tegelda tööstressi sümptomitega, jälgida toitumist, proovida unerežiim paika saada ning mitte teistele halvasti öelda. "Nagu näitab viimase aja elu, on lendulastud sõnadel tõsised tagajärjed, tagasi võtta on neid keeruline," kostab tööpsühholoog.

Kõige selle juures on kindlasti kasu liikumisest. Kuid seda soovitab Teichmann teha rõõmuga, mitte eesmärgiga nui neljaks iga päev 10 000 sammu läbida – see tekitab uusi pingeid.