Kõige rohkem vaktsineerituid, 648, on 15 - 49 aastaste seas. 462 vaktsineeritut on 50 - 64 aastaste inimeste seas, 65 aastaste ja eakamate hulgas on end gripiks ette valmistanud 317 inimest.
Kõige vähem on kuni nelja-aastaseid vaktsineerituid, vaid 38. 5-14 aastaseid on vaktsineeritud 84 last.
Kuna viirushaigustesse nakatumine püsib hetkel stabiilsena ja pigem madalamana ning gripiviiruseid veel aktiivselt ringluses ei ole, on just praegu õige aeg mõelda gripivastase kaitse saamisele. Parima kaitse annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist, selle mõju kestab kuni aasta.
Kindlasti soovitab Terviseamet vaktsineerimisele mõelda gripi suhtes riskirühmadesse kuuluvatel inimestel, kelleks:
- 65 aastased ja vanemad;
- inimesed, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
- 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;
- immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
- rasedad naised, kelle raseduse 2 või 3 trimester langeb gripihaigestumise sagenemise või epideemia perioodi;
- hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid;
- tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt);
- isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale.
Kommentaarid