Psüühikahäirete seljatamisel on oluline varane sekkumine ja ravi, kuid sageli jõutakse oma muredega arsti juurde pigem veidi hilja. Anna-Kaisa Oidermaa, MTÜ Peaasjad kliiniline psühholoog, ütleb, et põhjuseid, miks arsti juurde pigem hiljem jõutakse, on mitmeid.
Mõningate uuringute andmetel võib see aega võtta isegi kuni 30 aastat.
Esimese takistusena abi otsimisele toob Oidermaa välja vähese teadlikkuse vaimsest tervisest ja oma haiguse mittetunnistamise. Teisalt valitseb endiselt palju teadmatust, kuidas pääseda ravile. Väga olulised põhjused on ka, et psüühikahäiretega inimeste suhtes on palju eelarvamusi ning inimesed kardavad, et koos diagnoosiga satuvad nad diskrimineerimise ohvriks. Eestis on üheks hilja ravile pääsemise põhjuseks ka pikad ravijärjekorrad.
Kui inimene tunneb, et depressioon häirib tema elu, tuleb aga kindlasti abi otsida. Kui kohe arsti juurde löögile ei pääse, saab seda teha siin.
Uuringute andmeil esineb mõni psüühikahäire elu jooksul tervelt 40% inimestest, 38% Euroopa Liidu elanikest on viimase aasta jooksul olnud mõnega neist kimpus. 50-60% juhtudest avaldub psüühikahäire enne 24 eluaastat.
Üle 80 aasta vana mees kaotas abikaasa ja langes sügavasse depressiooni. Kurtis ka mulle, et tapab ennast ära. Andsin talle nõu enne proovida psühhiaatriga rääkida. Mees pöörduski ja mis juhtus?
Jämejala vastuvõtus täitis "psühhiaater" kuivalt ankeedi ja kirjutas tablette. EI MINGIT psühholoogilist nõustamist!? Uurisin ise välja, kes see "psühhiaatrist" jõhkard oli. Tuli välja, et vastu ei võtnudki inimhingega tegelev psühhiaater, vaid Kogu NSVL aja viinaraviarstina töötanud narkoloog!!!!! Sellest ka see jõhker käitumine, sest eks sõid omal ajal need joodikud ka arsti närvid läbi.
Ütlen kohe lisaks, et abi palunud mees ise alkoholi ei tarbi.
Depressiooniravis rakendatakse psühhoteraapiat, erinevaid enesejälgimisprogramme meeleolude kontrolliks jms aga seda mismoodi depressiooniga elada, nii et see ei saaks võimust, seda peab igaüks ise õppima.