Kuis kellelgi. Üksi elamine on ka suur piin. Kui mees ja naine üksteist ikka armastavad, on kõik probleemid ületatavad. Teise poole räigel solvamisel, peaks ikka viisakalt vabandama, see on ka vajalik oskus.
On mingi rahvajutt, et taat ja memm peavad kuldpulmad ära, kogu elu on näägeldud nagu kass ja koer. Siis taat sureb ära, ja memm käib igal nädalavahetusel surnuaial, ise kirub: "Sa vanamiis, pidit ka nüüd ärä kuulma. Kuis ma käü tan likõsid lehti riibman, hindäl sälg nii haigõ... " Istub surnuaiapingi peal ja jutustab ja jutustab ja taadike seal kuskil kõrgel kuulab...
sinu huumori meelega pole just kõik korras! Iva sa ei tabanudki! Keskimiselt eestlaselt oleks ka seda palju nõuda, hakkasid kommentaatori külge , mitte argumentidega probleemi külge.Tunnen kaasa sulle, läksid kohe isiklikuks. Kahju...
kirjutasin kunagi raamatu, ei mäleta hästi , millise nime raamatule panin, kas äkki ehk elurõõmud või midagi sellist, ah meelde tuli "pealtnägijas" oli seda kajastatud. Selles teoses seadsin kahtluse alla monogaamse abielu mõtekuse. Kahjuks need , kes selle teesi vastu eksisid minu sõprus ringkonnast, ei jõudnudki seda ülipõnevat autobiograafilist teost lugeda. Nad lahkusid enne kui pensionieani jõudsid. Üht-teist olulist jäi neil siiski nägemata, julgeks väita.
et ei mäleta sina oma vanust-raamatut ega ka elu ennast. Selle nimi on Alzheimer, kuid selle "nimega" toimetulekuks oleks hädasti tarvis kõrvale ühte lojaalset inimest, aga lojaalseid inimesi antakse vaid lojaalsuse vastu, sest lojaalsus on limiteeritud, kahjuks...või siis õnneks:) Vaata, siit need numbrid tulevadki...egas tühja koha pealt ju? Elu on tegelikult paganama lihtne.
pean nõustuma Imelikuga, tänapäevane moodne kooseleu seadus annab muidki võimalusi ! Parafraseerides Hitlerit, et "neeger on tore inimene, aga ainult niikaua kuni ma teda ei tunne", võiks selle üteluse üle kanda ka antud konteksti, "naine on ainult niikaua tore kui sa teda ei tunne", kui tundma hakkad naist, siis kõik muutub drastiliselt.
kui juba nii palju võimalusi, siis sina kohe PEAD õnnetu olema ja näiteks eesnäärmevähi saama ja ära koolema...ja kõike seda veel tagasiulatuvalt. No ma pidasin silmas seda, et meeste hädad algasid kooseluseadusest, aga kuna nemad juba sajandeid õnnetud olnud on, siis loomulikult tagasiulatuvalt. Tola.
elasin Teelega pikalt koos, aga kas see siis mõni elu, päevast päeva , kuust kuusse, aastast aastasse ninad koos suppi süüa ? Isegi kui Arno meil külas, oli tema kahjurõõm äratuntavalt suur. Ei saand meist kumbki Arnoga tglt.Teelet endale ja kas oli üldse vaja pingutada selle nimel?
sa teelet endale. Mine sa tea, oleksid rohkem pingutanud, oleks saanud või siis endal tiba kergem, et vähemasti pingutasid? Pingutus ju ka asja ette, mõned ei pinguta ja on lakkamatult õnnetud, sina vähemasti pingutuste ajal loodad ega ole mahti õnnetu olla.
see perekonna lammutamine käib, et meestest pensioni ajaks lahti saada. Kui mehed elaks kauem, siis tuleks ka meestele 10 aastat pensioni maksta ja raviga kindlustada. Nüüd saavad puugid kõik endale.
aga ela siis need 10 aastat, et puugid ei saaks! Aga ei, pigem annad puukidele, kui et elada viitsiks, põletada on ju põnevam. Mida teha 10-e lisaaastaga, kui olla ei oska ega olla viitsi...vot see on küsimuste küsimus??? Viinaraha pole. latt ei tõuse...ega sa viitsigi ju, olgem ausad? Siis puukidele või? Kui nemad jällegi viitsisi-tahtsid ja panustasid, siis äkki polegi puugid vaid lihtlabased ELLUJÄÄJAD?
alles kirjutati, et eesti mehed on kehvad kepimehed võrreldes rootsi suguvendadega, et riistad ei funka jne Abielumehed on statistikas sees st rootsi vallaline elab miskipärast paremini (täisväärtuslikumalt) kui meie abielumees ... Muide, madalam testosteroonitase võimaldabki kauem elada, juba geneetiliselt, ja tavaliselt naised abielluvad ju selliste meestega kes mingil hetkel nö poolripakil on, nende meestega ei saa pikalt koos elada, kes tegelikult naised pöördesse ajavad. Viimastel on ülemäära palju testosterooni, mida siis ühiskond igal võimalikul moel kärpida püüab ...
ei ole nii. Ausale, käsi südamel, ei aja pöördesse mehed, kellega abielluda ei taha. Ja ei aja ka need mehed pöördesse, kes abielluda ei taha. Täiesti ausalt! Aga, miks sina sõna suhu võtad? Sa ju ilmselgelt ei kuulu nende hulka, kes sinu arvates naisi pöördesse ajavad ega kuulu ka nende hulka, kes naisi tegelikult pöördesse ajavad.
1. Olete ninapidi koos abielus 30.a,võib muutuda naisele ,või mehel kurnavaks! 2. aga om vähemalt --mida koos meenutada tean ka seda, üksiku eluke -on ikka palju hullem!
Mingil määral õige jutt,vahe ainult selles,et see kehtib õnnelike abielupaaride puhul.Kahjuks enamus on õnnetus abielus.Isegi see,et sa rohkem teenid, on kuki muki võrreldes,sellega,et see raha võetakse sinu käest ära,sest on mustmiljon põhjust miks naisel seda vaja on.Tean nii omast käest kui ka teisi peresid,et see soovolinik istub tegelt kodus ja jagamine on neil kõigil geenidest kaasa saadud kingitus.Täna teame juba ju kõik,et soovolinike osakonnas töötavast kuuest ametnikust on vaid üks mees ja see saab kõige vähem palka.Kui see lontu palgaga koju jõuab,siis seal ootab teda veel üks volinik.
vaata neid naistetuid! Mõni aasta lähevad kaubaks ja naised vahelduvad, aga suurem osa elust kuidagi õnnetud, kui mitte öelda, et tõrjutud. Ei ole nende jaoks enam kellelgi aega ega viitsimist, kui esmane noorussära ja energia tuhmunud. Pärast kibestuvad ka veel, siis see mingi mõneaastane sära (kuigi seda sära on ka vaid väga vähestele jagatud) asendub hoopis millegi tühja ja kurjaga...igal juhul inimesed hoiavad eemale.
Ja mitte ühtegi uuringut Eestist ja kõikide teiste riikide rahvaste probleemid on meile kantud. Mina ei usu seda arsti. Näiteks mina elan juba 8 aastat üksi, treenin end ja tööd teen nii palju kui viitsin. Olgu, alkoholi tõesti joon liiga palju, aga ongi plaan sellest pahest lahti saada. Kui mul naine oli, me seksisime aastast mõned korrad, sest tema rohkem ei tahtnud. Koguaeg karjus mu peale, tema meelest ma oleks pidanud palju raha teenima, et siis tema oleks saanud ilusas majas elada ja uhke autoga sõita. Vastu ma poleks temalt ikkagi midagi saanud. Üksinda elades on stressi palju palju vähem. Ei ole nääklemisi, solvumisi, tülisid, ära tõukamisi ja alati võib endale võtta lemmiklooma kellega tegeleda kui ennast üksikuna tuntakse.
KOMMENTAARID (31)