Appi, piss jäi kinni (1)

Kontserdi ajal tuli peale suur pissihäda, ei tahtnud saalist välja hiilida, hoidsin end tagasi. Pausi ajal WCsse jõudes olin hämmingus ja hirmulgi, sest raske oli urineerida. Midagi ei tahtnudki välja tulla! Miks nii? Kas see on mingi terviserike? Kas tegelikult oleks mõistlik siiski kohe tualetti minna? Urve (34)

Elulistele ja praktilistele küsimustele vastab uroloog Gennadi Timberg.

Kuidas urineerimine toimub?

Normaalne urineerimisrefleks on peaaju kontrolli all. Kui põis täitub, annab ta piki seljaaju üles liikuvate impulssidega sellest peaajule märku. Inimene tunnetab vajadust põit tühjendada. Siis saabuvad peaajust vastusimpulsid põide, mis põhjustavad põietühjendajalihase kokkutõmbumist ja sulgurlihase lõõgastumist. Selle tulemusena toimub urineerimine. Vajadusel suudab ajukoor n-ö häirekeskuse deaktiveerida ja urineerimisvajaduse alla suruda.

Kusepõis funktsioneerib uriini reservuaarina. Laps suudab põie tegevust kontrollida hiljemalt 3.–4. eluaastast. Keskmiselt urineerib inimene 4–5 korda päevas.

Mis juhtub, kui urineerimisvajadust pikemat aega alla suruda?

Lihtsalt selgitades tekib kusepõielihase ülevenitus, lihase elastsed kiud venitatakse täispingeni välja. See tingib piltlikult öeldes osalise halvatuse ning tagajärg on hetkeline kusepeetuse tunne. Tervetel inimestel laheneb see situatsioon end lõõgastades. Hiljem võivad esineda lühiajalised tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed. Need väljenduvad valuna alakõhu (kusepõie) piirkonnas.

Kas selline teguviis kahjustab tervist?

Kindlasti pole pikaajaline kusepeetus organismile loomulik olukord. Kuna põiesisene rõhk ületab normaalse, pole sulgurlihas enam võimeline tavapärase funktsiooniga vastama. Selle tagajärjel võivad tekkida tüsistused, näiteks kuseleke, samuti ülemiste kuseteede kahjustused, kuna jääkuriini tõttu põies tekib pais neeruvaagnates. Organism ju produtseerib uriini pidevalt juurde, kusejuhad laienevad ja häirub neerude funktsioon. Seetõttu ei toimu organismi puhastamist jääk­ainetest, kusiaine kuhjub, tekitades nn ureemilise seisundi.

Mis veel võib põhjustada häireid uriini väljutamises?

Sageli arvatakse, et uriini väljutamisest võtab osa ainult kusepõis. Tegelikult on see protsess seotud kogu vaagnapõhja lihaste üheaegse tegevusega, mida koordineerib närvisüsteem.

Kusepidamises võib esineda mitmeid häireid: liiga sage urineerimine, väga kiiresti tekkiv vajadus minna tualetti või kusemis­takistus. Lisaks mitmesugused ärritustunded: valu, pakitsus jne. Sisuliselt viivad kõik need erinevad probleemid siiski välja kuse­pidamatuseni.

Kahjustused võivad olla neurogeenset laadi – tegu on närvisüsteemi juhitava funktsiooni häirega. Tüüpiline näide on traumad, mis on kahjustanud lülisammast.

Teise osa moodustavad mitteneurogeensed probleemid: näiteks vaagnapiirkonna ja alumise uro­trakti haiguslikud muutused, nagu põletikud kuse-suguteedes (tupepõletik, kusitipõletik jne). Kahjustusi võib põhjustada ka raske sünnitus, vanemas eas aga krooniline kõhukinnisus. Süüdlane võib olla ka vaagnapiirkonna trauma, mis tingib puusade ebaõige asetsuse.

Ka erinev jalgade pikkus muudab tasakaalu vaagnapiirkonnas, mistõttu kusepõis paikneb vaagnas vales asendis. Ei tohi unustada ainevahetusprobleeme, südamehaigusi ja venoosse vereringe ülekoormust. Ka liigne vedelikutarbimine suurendab uriini produktsiooni.

Probleemide ilmnedes on oluline neid enesele teadvustada ja lahendusi otsida. 

Ravi ei alga alati arsti määratud ravimitest, vaid inimeste endi õigest lähenemisest tekkinud olukorrale. Just tervisliku eluviisi järgimine, oma mõtteviisi ja füüsilise koormuse ümberkorraldamine toob sageli soovitud lahenduse.

Kuseteed

Kuseteed jaotuvad ülemisteks ja alumisteks. Ülemised kuseteed moodustavad neerud koos kusejuhadega ning alumised kusepõis ja kusiti, meestel lisaks ka eesnääre.

Neerude ja kuseteede ülesanded
• kehavedelike tasakaalu tagamine organismis,
• osmootse rõhu säilitamine,
• happe-leelise tasakaalu regulatsioon,
• jääkainete eemaldamine organismist,
• bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (eritumine),
• vereloome korrastamine,
• arteriaalse vererõhu regulatsioon.

Tsüstiit ehk põie limaskesta bakteriaalne põletik

Tsüstiit on paljude naiste sagedane probleem. 35% naisi põeb selle ägedat või kroonilist vormi. Peamiselt seotakse probleemi teket külmetusega. Külmetamine siiski vaid “äratab” nakkuse, mis on tunduvalt varem kusepõide sattunud.

Tsüstiidi tunnused

• Sage ja tugev urineerimistung nii päeval kui ka öösel. Uriini kogused on aga väikesed.

• Valulik urineerimine, vahetevahel võib uriinis olla ka mõni tilk verd.

• Valu vaagna piirkonnas, naistel vahel ka vagiina ja anuse piirkonnas, meestel kusiti, munandite ja vaheliha piirkonnas.

• Valu seksuaalvahekorra ajal.

Tsüstiidil võib olla mitu esilekutsujat.

• Pikaajaline istuv asend. Näiteks istutakse tööl või kodus arvuti ees 4–6 tundi päevas. Abiks on piisav liikumine.

• Sage kõhukinnisus. Sellest saab vabaneda nõrkade taimsete lahtistite abil, nagu mustad ploomid, ahjuõunad, kapsas, hapupiim, keefir, porgandimahl, linaseemnetõmmis.

• Teravamaitseline toit, alkohol ja kofeiin. Need ärritavad tugevasti limaskesta.

• Uroloogilised, günekoloogilised ja sugulisel teel levivad põletikud, eriti haiguste ägenemise staadiumis.

• Nn kriitilised päevad. Kui jätta tampoonid või sidemed kauaks vahetamata, tekib “uinuva” haiguse ägenemise oht.

• Väliste suguelundite vale või ebaregulaarne hügieen. Pesemisliigutused peavad kulgema eest taha. NB! Aromaatsed pesemisgeelid sisaldavad tihti keemilisi aineid, mis soodustavad bakterite paljunemist.

• Häiritud urineerimisrežiim. Tualetis peaks käima vähemalt 5–7 korda päevas, vastasel korral võib nakkus kergesti kusepõide sattuda.

• Kroonilised nakkuskolded, näiteks kaaries.

• Kitsas riietus, näiteks liiga napid teksased, sukkpüksid või alus­pesu. Need pigistavad vaagnat.

Meeste mured

Samad probleemid esinevad ka meestel, kuid anatoomiliste erinevuste tõttu on haigussümptomite väljendusviisid teist­sugused. Meestel esineb sagedamini kusepeetust, mille põhjus on enamikul juhtudel eesnäärme suurenemine, ka äge eesnäärmepõletik, kusiti kitsenemine, eesnäärme- ja kusepõiekasvajad jne.

Kõige sagedasem põhjus on siiski healoomuline eesnäärme suurenemine koos võimaliku eesnäärme põletikuga. Kui see on muutunud varjatult krooniliseks, võib see olla paljude enim esinevate sümptomite taga – nagu järsk ja sage urineerimistung, pidev kusepidamatuse tunne (ikka jääks justkui viimane tilk püksi), vahel ka takistatud urineerimine.

Võimsad filtrid

• Neerud toimivad filtrina. Nad saadavad vajalikud ained organismi tagasi ja väljutavad mittevajalikud jääkained lahustunud olekus uriini ehk kusena.

• Need valgud, mida keha rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja, lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks.

• Veri viib vee ja kusiaine neerudesse. Iga päev läbib neere ligi 1000 liitrit verd.

• Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini.

• Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa sooli ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse.

• Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi toodetav hormoon.

• Kogu selle neerude toodetud vedeliku viivad kusejuhad kusepõide.

• Neerud moodustavad kehamassist 0,4%.

• Rakuvälist vedelikku on kehas 17 liitrit ja see läbib neere ööpäevas 50 korda (850 liitrit)!

• Glomerulaarfiltratsiooni teel eritub rakuvälisest vedelikust 1/5 ehk 170 liitrit ööpäevas, sellega on ametis neeru­päsmakesed, mida on kummaski neerus 1 miljon! Võimas funktsionaalne jõudlus!

• 99% neere läbivast kehavedelikust imendub organismi tagasi – uriini hulk on 1,5 liitrit ööpäevas.