Keha ja varustus trennikorda

"Hügieen hõlmab kõiki neid pisiasju, mida teed enne trenni, selle ajal ja järel ning millest tegelikult ja nähtamatult oleneb sinu tervis," selgitab jooksuekspert Meelis Minn.
See tähendab nii enese kui ka varustuse eest hoolitsemist. Just varustus kipub tihtipeale unarusse jääma.

Sokid

Öeldakse, et tervis algab jalgadest, seega tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, mis varvaste otsas on. Näiteks sokke peaks tervisesportlane vahetama sageli.

"Mustus soodustab soki purunemist, kulunud või katkine sokk omakorda hõõrdumist ehk villide teket ning võib viia vigastuseni," räägib Minn.

Sokk kogub jalast erituva niiskuse endasse, see hakkab sokki kulutama. Lisaks on mustus nagu määrdeaine, mis võimaldab jalal jalanõus paremini liikuda. See omakorda aitab kaasa hõõrdumisele ja vigastuste tekkimisele. Seetõttu on tähtis, et joostes kantaks ikka jooksusokke ning et need oleksid parajad ja puhtad.

Jalanõud

Jalanõul tuleks lasta hoolikalt toasoojas kuivada, et niiskus sisse ei jääks. Jalatseid tasub pidevalt piserdada niiskust hülgava spreiga. Ideaalsel juhul peaks trenni tegema kahe paari tossudega.

"Kui harjutad päevast päeva samades jalanõudes, siis amortisatsiooni leevendav geel tossu sees n-ö ei tule enam järele. See on nagu vorm, ta võtab jala kuju, aga peab uuesti taastuma," selgitab jooksuekspert.

Selleks vajab jalanõu aega ning ka jalale endale on tarvis vaheldust ja puhkust. Jalatsite vahetamine annab neile võimaluse ka korralikult kuivada.

Jalavarje ei tasu kuivatada põrandaküttega põrandal, radiaatoril ega ahju või pliidi kohal.

"Niiskusega jalanõu "mängib" palju. Kui panna jalats märjana sellisesse kohta kuivama, siis võib ta jäädagi väljaveninuks."

Kuivamiseks too trennijalats toasooja, pane sisse ajalehed või muud hästi niiskust imavad paberid, mis aitavad hoida õiget kuju, ning rohkem polegi vaja.

Jalanõusid ei tohiks pesta pesumasinas, mis rikub neid ning võib need katki teha. Pese vastavalt vajadusele käsitsi. Võta välja sisetallad ning pese kõik jalanõu osad eraldi pehme väikse harjaga sooja vee all. Taldade väljavõtmine aitab ka jalatseid paremini õhutada ja kuivatada. Jalgadele ja jalanõude sisse on hea talk, et niiskust vähendada.

Trenniriided

Trennirõivastele on kõige sõbralikum 30minutine kiirpesu. "Nii säilib kvaliteet kõige paremini," selgitab Minn.

Loputusvahendit pole hea kasutada. Tänapäevased spordiriided on töödeldud spetsiaalsete ainetega, mille loputusvahendi keemia võib lihtsalt minema uhtuda. Et trenniriideid õigesti hooldada, tuleks jälgida juhiseid nende etiketil.

Keha hügieen

Loomulik on pärast iga treeningut pesemas käia. “Hea on kasutada pehmeid ja niisutavaid pesugeele, sest iga pesukord võtab keha loomulikku niiskust vähemaks,” selgitab jooksuekspert.

Liiga tugevad pesuvahendid kuivatavad nahka, eriti just naistel, sest meeste rasueritus on suurem. Kasuks tulevad niisutavad kehakreemid, ka meestele.

Välitreeningute armastajatel saab kõige suurema koormuse näonahk, mis suvel on valla päikesele ja UV-kiirtele ning talvel külmale pakasele.

"Näo pesemiseks ei tohi kasutada tavalist seepi, vaid tundlikule nahale mõeldud puhastusvahendeid," ütleb Minn.

Näo­naha n-ö viimistlemiseks on head niiskust siduvad kreemid. Enne õue siirdumist, ka talvel, tuleks näole panna UV-kaitsefaktoriga kreemi.

"30 minutit enne treeningut kannad näole, siis jõuab see nahka imenduda." Ka rasvasema nahaga nägu peaks kreemitama.

Külmal ajal kipuvad kõige enam kannatama huuled, mis kuivavad ja lõhenevad. Huultele tasuks enne õue minekut panna vaseliini sisaldavat määret, mis kaitseb külma eest.

Nii mõnedki naised ei tihka minna trenni ilma meigita. Treeningu ajal nahapinnal asuvad poorid aga avanevad ning kui näonahk on maetud mitme peitekreemi- ja puudrikihi alla, võib see poore ummistada. Poorides hakkavad vohama bakterid, mis võivad põhjustada nahaärritust ja -põletikku, tekivad vistrikud.

Keha loomulik protsess on higistamine ja treeningu käigus higistamine on normaalne. Enne trenni pole vaja deodoranti kasutada. “Mida vähem keemiat, seda parem,” lisab Minn.