Vastab Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteegi nõustamisteenuste juht
Konnasilmad on nahapaksendid, mis on tekkinud kestva rõhumise tagajärjel – näiteks võivad selle tekkimise põhjuseks olla ka liiga tihedad sukad-sokid või nendes olevad õmblused. Sokke kandes tuleb varvastele alati ruumi jätta. Enamasti on konnasilmad ohutud, kuid nendesse võib tekkida põletik ja siis põhjustavad need valu.
Kõige sagedamini tekib konnasilm talla alla ja varvaste peale, harvem varvaste vahele. Varvastel tekib konnasilm tavaliselt neljanda ja viienda varba vahele, mis on omavahel tihedalt kokku surutud.
Tihti aetakse konnasilm ja soolatüügas omavahel segamini. Enne ravi alustamist tuleb veenduda kas tegu on ikka konnasilmaga. Nende tekkemehhanism on erinevad ja seega ka ravi. Konnasilm on nahapaksend, soolatüügas aga viirus. Kahtluse korral tuleks nõu küsida spetsialistilt.
Konnasilma raviks on apteegis saadaval erinevaid vahendeid: plaastrid, lahused ja kreemid. Nendest tuleb leida omale mugavaim. Kõik nad on söövitava toimega ja seetõttu tuleb hoolega jälgida, et ravivahend ei satuks tervele nahale. Enne ravimi kasutamist, tuleks jalga leotada soojas vees. See pehmendab nahka ja kergendab naha koorumist.
Kui konnasilmad tekitavad valu, on olemas pehmed kaitseplaastrid, mis vähendavad konnasilmale avalduvat survet. Need aitavad ka ennetada konnasilma teket. Söövitavaid ained ei või kasutada diabeetikud ega inimesed, kellel on halb vereringe.
Nahapaksendite ja konnailma ravis on esmatähtis mugavate jalanõude leidmine. Kui ostate endale uued kingad, siis tuleks seda teha õhtul, kui jalad on veidi turses.
Konnasilmade ja nahapaksendite teket ennetab ka regulaarne kreemitamine nahka kooriva kreemiga.
Kommentaarid