Keha

Arstid, keda naised peaks regulaarselt hea tervise nimel külastama! (6)

Õhtuleht.ee, 3. november 2014, 14:01
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kiire elutempo ja argitegevused sunnivad meid tihti ignoreerima valu või lükkama edasi visiiti arsti juurde. Lihtsam on aga haigusi ennetada, mitte jõuda spetsialisti juurde viimasel minutil.

Tõsisemaid haigusi on kergem ravida nende algstaadiumis, kuid selleks peaksid regulaarselt külastama arste. Genius Beauty pani kirja nimekirja spetsialistidest, kelle juures tuleks käia, et ennetada terviseprobleeme.

Silmaarst.

Silmaarsti juures tasuks käia vähemalt korra aastas. Eriti naistel vanuses 18 kuni 35 eluaastat, kuna sel perioodil hakkab silmanägemine halvenema. Aastate jooksul muutuvad silmalihased aina nõrgemaks ning uurida tasuks ka glaukoomi või kae tekke riski.

Hambaarst.

Hambaarstil tuleks käia vähemalt kaks korda aastas, isegi kui hambad ei põhjusta vaevusi. Ühtlasi tasuks üle kontrollida ka igemed, vähemalt korra aastas.

Günekoloog.

Alates 18. eluaastast tuleks naistearstil käia vähemalt kaks korda aastas. Vanuses 18 kuni 30 eluaastat on see vajalik haiguste ennetamiseks, mis võivad negatiivselt mõjutada rasestumist või rasedust. Pärast 30. eluaastat on visiit vajalik hormonaalsete muutuste tuvastamiseks ning 40.-45. eluaasta järel vajatakse läbivaatust läheneva menopausi tõttu.

Rinnaarst (mammoloog).

Rinnavähi teke naistel on tunduvalt sagenenud, mistõttu tasub naistel käia regulaarselt kontrollis spetsialisti juures. Naised peaksid oma rindu kontrollima ka kodus. Mammoloog aitab tuvastada võimalikke probleeme: 25. eluaastast alates tuleks kontrollis ja ultrahelis käia vähemalt korra kahe aasta järel, pärast 35. eluaastat peaks arsti juures käima korra aastas ning pärast 50. eluaastat vähemalt kaks korda aastas.

Ühtlasi peaksid naised läbima ka järgmised meditsiinilised protseduurid:

Läbivalgustus ehk fluoroskoopia – korra aastas kontrollimaks tuberkuloosi teket, kopsude ja hingamisteede seisundit ning südameprobleemide tuvastamiseks.

EKG (elektrokardiograafia) – südame-veresoonkonna haigusi saab EKG abil tuvastada juba varajases staadiumis. Protseduuri võiks läbida vähemalt korra aastas.

Vere- ja uriinitestid – iga kuue kuu tagant. Veretestist näed hemoglobiiniaset, võimaliku põletiku olemasolu jm. Veresuhkrutest näitab, kas on oht diabeedi tekkeks. Uriinitest näitab neerude seisundit.

Samal teemal

24. november 2014, 12:00
Eesti naiste osalus rinnavähi sõeluuringus on endiselt napp
19. november 2014, 14:21
Millal minna naistearsti juurde?
7. november 2014, 16:44
Kopsude kellahelin - mida jõulisem heli, seda tervem inimene!
4. november 2014, 15:13
Naised jätavad oma südame hooletusse meestest sagedamini