Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
4. november 2014, 17:27

Kõik algab labajalast (3)

Maja ehitamisel on oluline, et alusmüür oleks tugev ja stabiilne. Sama kehtib ka meie kehas, mille alusmüüriks on labajalad.

Inimese jalg ja hüppeliiges koosnevad 26 luust, 33 liigesest ja enam kui sajast lihasest, sidemest ja kõõlusest. Nõrgad jalatalla lihased, vajunud võlvid ning deformatsioonid põhjustavad rühihäireid ning ülekoormust kõrgemal asetsevatele liigestele ja lihastele.

Näiteks võib luuümbrise põletik (valu sääreluu eesmisel osal), põlve-, puusa- või seljavalu olla põhjustatud hoopis probleemidest labajalas.

Enamik jalavaevustest – lamppöid, metatarsalgia (valu jalalaba luude vahel), hallux valgus (sisse pöördunud suur varvas) – on kas otseselt põhjustatud nõrkadest lihastest või vajavad paranemiseks tallavõlvi tugevdamist. Vähene liikumine ning paksu talla, kitsa nina ja kõrge kontsaga kingad kahjustavad jala ergonoomilist liikumist ning nõrgestavad lihaseid.

Harjutused jalalaba lihaste tugevdamiseks:
1. Aseta talla alla pastakas nii, et pastaka ots on tõstetud. Pinguta jalatallalihaseid pastakast eemale nagu moodustaksid pastaka kohale kaart. Õige soorituse korral langeb pastaka ots maha. Jälgi, et varbad jäävad maha ja võimalikult sirgeks.
2. Püüa haarata varvaste abil pastakat või mõnda muud väikest eset nagu näiteks legoklotsi, palli või kustutuskummi.
3. Aseta jala alla rätik. Püüa kortsutada rätikut a) talla alla b) jala välisküljele c) jala siseküljele.
4. Tõsta varbaid maast nii, et ülejäänud jalalaba jääb põrandaga kontakti. Hoia 4-5 sekundit!

Lõpetuseks võiks rullida talla all tennisepalli või kasutada sügavkülmutatud purki või pudelit. Külmutatud purgi rullimine masseerib lihaseid ning külm leevendab valu ja turset.
Tee iga harjutust 10 korda järjest, vähemalt 2 korda päevas. Väga hästi mõjub ka paljajalu kõndimine erineval maastikul ning tasakaaluharjutused ühel jalal, mis panevad tööle suurema hulga lihaseid.

Pelgalt harjutustest ei piisa

Lisaks harjutuste tegemisele tuleks vältida kitsaid ja liiga kõrge kontsaga jalatseid ning vajadusel kasutada korrigeerivaid ortoose ja tallatugesid, et saavutada koormuse õige jaotumine. Samas tuleb meeles pidada, et tallatugi jalga ei treeni ning teeb sinu eest töö ära. Kindlasti tuleb tallatugede kandjatel harjutustega jalgu vormis hoida, sest tallatuge kandes jalalihased laisklevad.

Iga inimese jalg on individuaalne. Seetõttu ei ole soovitatav osta tallatugesid, mis võetakse nö riiulist. Parima tulemuse saab peale individuaalset uuringut. Jalatallauuring annab tagasisidet jalgade üldise seisukorra kohta. Vale asendi või valesti jaotunud keharaskuse korral antakse soovitusi individuaalsete tallatugede või jalalaba toestavate ning biomehaanikat korrigeerivate ortooside kasutamiseks. Kõik vaevused ei vaja toestamist kogu talla ulatuses ning võib sobida ka ühe piirkonna toestamine.

Targad spordijalanõud

Kui aga juba on tekkinud tõsised kaebused (pöia-, põlve-, puusa- või seljavalu), tasub jalgade seisundi hindamiseks pöörduda kindlasti ortopeedi poole. Arst hindab seisundit, täpsustab diagnoosi, vajaduse korral suunab lisauuringutele ning määrab vajaliku ravi või suunab füsioterapeudi vastuvõtule, kes aitab koostada individuaalset harjutuskava.

Ortopeedid ja füsioterapeudid soovitavad kanda Vibram Fivefingersi jalanõusid ehk viisvarbikuid, kus varbad on loomulikus asendis ning õhuke tald võimaldab jalalihastel tõhusalt töötada ja maapinda tunnetada. Paljud sportlased kasutavad viisvarbikuid, sest spordijalanõud on läinud nii „targaks", et teevad jalgade eest palju tööd ära.

 

Artikkel ilmus ajakirjas ReumaKiri (sügis/2014)