„Aastas võiks umbes 80 000 eaka patsiendi ravi olla natuke teistsugune, kui meil oleks mehhanism, mis arstidele ravimite koostoimeid meelde tuletab,“ tutvustas ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs täna toimuval konverentsil "Polüfarmakoteraapia kliinilises praktikas" värsket uuringut ravimite kooskasutamisest 65-aastaste ja vanemate seas.
"Ravimite kooskasutamine on Eesti eakatel tavaline ja koostoimed on eakatel samuti üsna sageli võimalikud," rääkis Alar Irs. Ta märkis, et kõige sagedasemad ravimite kõrvaltoimed on sellised, mida arstid peaksid tegelikult teadma, vahendab portaal Med24.ee.
Uuringu, mis hõlmas kõiki 65-aastaseid ja vanemaid Eesti inimesi, peamine küsimus oli, kui sageli võis Eesti eakatele patsientidele 2013. aastal ambulatoorselt määratud ravimite vahel esineda potentsiaalselt koostoimeid?
Kokku oli ravimeid kirjutatud välja 219 628 eakale inimesele. Peaaegu 5 miljonist retseptist ligi miljon oli välja ostmata või tühistatud. 90-päevases perioodis oli korraga vähemalt kaks ravimit välja kirjutatud 187 000 inimesele.
"Põhiliselt kirjutatakse Eestis välja kardiovaskulaarsüsteemi ravimeid, kuid sagedased on ka närvisüsteemi ravimid," lausus Irs. Lisaks on Eestis väga populaarsed mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. 77 protsenti ravimitest oli kirjutanud välja perearst.
Irsi sõnul said 187 000st inimesest pooled interakteeruva ravimipaari.
"Olulised koostoimed, mille puhul me peaksime mõtlema, et äkki peaks ravimi annust korrigeerima, sai 35 protsenti Eesti eakatest patsientidest ja kliiniliselt olulise koostoime, mille puhul peaks mõtlema, kas neid ravimeid ikka on tarvis sellele isikule välja kirjutada, sai 7 protsenti," rääkis Irs.
Irs tõi uuringu nõrga küljena välja, et see näitab vaid võimalikku ravimite kooskasutamist. Seega pole teada, kas inimesed ka tegelikult võitsid neid ravimeid korraga.
"Teiseks ei ole meil kliinilisi andmeid - me ei tea, mis tegelikult juhtus," lisas ta. "Laboriandmeid meil pole, me ei tea, milline oli nende inimeste neerufunktsioon. Me ei näe ka käsimüügiravimeid. Me ei tea, mis juhtus nendega, kui nad sattusid haiglasse ja mis ravimeid nad veel said."
Irs märkis, et kõige sagedasemad kõrvaltoimed on sellised, mida peaksid arstid teadma, kuid just harvemad interaktsioonid võivad olla ohtlikumad. Nende jaoks oleks tarvis infoallikat.
"Nende andmete alusel, kui me vaatame ainult Eesti eakaid, ainult retseptiravimeid, siis umbes 80 000 patsiendi ravi aastas võiks olla natuke teistsugune, kui meil oleks mingisugune mehhanism, mis meile meelde tuletab, et koostoimed eksisteerivad," rääkis Irs. "Peaaegu veerand eakatest võiksid saada teistsugust ravi või siis vähemalt jälgiksime neid mõne asja suhtes tähelepanelikumalt."
Miks siis RAHVAS ostab haiglatele sisustust????? Ilmselt on valijad veel haigemad.