„Diabeeti haigestunute arv kasvab kogu maailmas ja nii ka Eestis. 2. tüüpi diabeet on haigus, mille puhul ei pruugi alguses iseloomulikke sümptomeid esineda, nii ei tea umbes pooled diabeetikutest, et neil see haigus olemas on. Samal ajal võib kõrge veresuhkur kahjustada südant ja veresooni, silmi, neerusid, närve, hambaid, samuti on diabeetikutel kõrgem risk infektsioonide tekkeks. Varakult avastades on võimalik haigust kontrolli all hoida ning tõsiseid tervisekahjustusi vältida," selgitas Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.
Üks viis, kuidas diabeeti haigestumist varakult avastada, on veresuhkru mõõtmine. „Eriti peaks veresuhkru taset mõõtma kõik tüsedad inimesed, kel vanust üle 40. Samuti võiks veresuhkru vastu huvi tunda need, kel mureks kõrge vererõhk või kõrge kolesterool. Oluline on pärilikkus – risk on suurem inimestel, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Veresuhkru taset tasub jälgida ka naistel, kellel on esinenud rasedusaegne diabeet," loetles Tammer-Jäätes välja.
Eelmisel aastal käis diabeedipäeval veresuhkrut mõõtmas 1799 inimest, sealhulgas 32 last. Noorim osaleja oli 2, vanim 95 aastane. Normist kõrgem veresuhkur avastati 5% kontrollitutest.
Juhtimaks inimeste tähelepanu diabeedile, korraldavad Eesti Diabeediliit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, OneMed OÜ ja Selver juba viiendat aastat järjest veresuhkru mõõtmise kampaania – reedel, 14. novembril kell 17-19 mõõdavad arstitudengid Selverites üle Eesti tasuta veresuhkrut.
Kommentaarid