Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta novembri Tervis Plussis.

Gripp on alati raske haigus (2)

Olga Sadikova, terviseameti gripikeskuse peaspetsialist, 14. november 2014, 16:25
Foto: PantherMedia / Scanpix
Sügis kipub korraga paljudel inimestel nina nohuseks, kurgu valusaks, lihased tundlikuks ja enesetunde kehvaks muutma. Meedikud ütlevad, et käes on respiratoorsete haiguste leviku periood. Tavaliselt on tegemist kas paragripi-, adeno-, RS-viiruse või muu viirusnakkusega. 

Hingamisteede nakkushaigusi põhjustab üle saja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede ja harvemini kopsude kaudu. Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse eksperdid on arvamusel, et sel hooajal domineerib suure tõenäosusega gripi A-viiruse tüvi H3N2. Lisaks jõuavad alanud hooajal suure tõenäosusega ringlusesse ka pandeemiline A-viirus (H1N1) ja B-viirused.

Grippi põhjustavadki A-, B- ja C-viirused. C-viirus on stabiilse antigeense ehitusega ja tekitab kergekujulist hingamisteede infektsiooni. A- ja B-viirused võivad aga põhjustada raskekujulist haigestumist.

Gripp on alati raske haigus. Haigussümptomid ja haiguse levikuteed ei olene gripiviiruse tüvest. Üldjuhul on B-viirused väiksema levikuga ega kutsu esile ulatuslikke epideemiaid.

Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid vajadus haiglaravi järele ja elu-ohtlikud seisundid tekivad eeskätt vanemaealistel, rasedatel ja krooniliste haiguste põdejatel.

Sageli loodavad inimesed, et suudavad gripi läbi põdeda tööl käies, ega ravi ennast.

Samal teemal

Gripitüsistustest on levinuimad viiruse põhjustatud kopsupõletikud ja krooniliste haiguste ägenemised.

Gripi vastu tekkiv immuunsus on ajutine. Kui inimene haigestub grippi, säilitab ta sarnaste või samade viirustüvede vastu teatava immuunsuse üheks või ka mitmeks aastaks, mis kaitseb teda läbipõetud gripi viirustüvega nakatumise korral. Gripiviirused aga muutuvad pidevalt, nii et ühe tüve vastu tekkinud antikehad kaotavad oma tõhususe uute tüvede ringlusse tuleku korral. Kaitse ulatus oleneb sellest, kui tugev on inimese tervis.

Noortel ja tervetel püsib immuunsus samade või sarnaste tüvede vastu tõenäoliselt paari aasta vältel. Seevastu nõrga immuunsusega inimestel see järgmisteks aastateks ei säili. Ühe A-gripi viirusega nakatumine ei takista samas haigestumist B-grippi või muu tüve põhjustatud A-grippi. Immuunsus ühe gripiviiruse vastu ei hoia ära teiste hingamisteede viirustega nakatumist. 

Gripivaktsiinist on kasu. Gripivaktsiini tõhusus inimest kaitsta oleneb ühelt poolt vaktsineeritava inimese vanusest ja tervisest, teisalt aga vaktsiinis sisalduvate ja ringluses olevate gripiviirustüvede sarnasusest. Aastati võib vaktsiinitüvede ja tegelikult ringlevate viirustüvede vastavus olla mõnevõrra erinev.

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Vastunäidustuste puudumisel võib gripi vastu vaktsineerida kõiki soovijaid alates kuuendast elukuust.