Foto: PantherMedia / Scanpix
Meeled
15. november 2014, 11:54

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta novembri Tervis Plussis.

Mis juhtub, kui katus sõidab? (9)

Ohuolukord, stress, kuhjunud pinged – kõik see tekitab kehas tuhandeid reakt-sioone, et aidata meil vastu pidada. Kestev pingeseisund võib tekitada aga pöördumatuid kahjustusi.

Stressi ajal...
• vallanduvad kemikaalid (nt adrenaliin),
• süda hakkab kiiremini lööma,
• veresooned laienevad,
• hingamine muutub kiiremaks,
• higistamine suureneb,
• ainevahetus aeglustub,
• lihased lähevad pingesse,
• pupillid laienevad,
• seksihormoonide tootmine peatub,
• immuunsus nõrgeneb, kuna leukotsüütide arv ja kvaliteet vähenevad.

Närvisüsteemide köievedu

Sümpaatiline närvisüsteem (SNS) reageerib pingele ja ohule võitlusega, parasümpaatiline närvisüsteem (PNS) seevastu lõdvestumisega. SNS ja PNS peavad organismis justkui köievedu.

Rammumehed neis meeskondades on sisenõrenäärmete hormoonid. Need tulvavad läbi vereringe, et kiirendada või suruda alla ainevahetuslikke funktsioone. Paraku ei tea stressihormoonid, millal köievinnamisel järele anda. Nad püsivad ajus liiga kaua ja kahjustavad või hävitavad hipokampuse (ajuosa, mida on vaja õppimiseks ja mäletamiseks) rakke.

SNSi hierarhilise domineerimise tõttu PNSi üle on vaja teadlikku pingutust, et tekitada lõõgastustunnet ja taastada metaboolne tasakaal. Ära jää stressis olles lootma üksnes hormoonidele, vaid leia ka ise aega lõõgastuda!

Olukordades, mida organism tajub ohtlikuna, aitab reageerida sümpaatiline närvisüsteem. Su neeru-pealised vabastavad adrenaliini ja kortisooli, mis kiirendavad hingamist ja südame löögisagedust ning tõstavad vererõhku. See juhatab hapnikurikast verd kiiremini ajusse ja lihastesse, mida on vaja võitlemiseks või põgenemiseks. Sul on siis selleks ka piisavalt energiat, sest adrenaliin vallandab vereringesse kiiresti glükoosi ja rasvhappeid. Su meeled on ärksamad, mälu teravam ja oled valu suhtes vähem tundlik. 

Ohuolukorras peatuvad teised ebaolulised funktsioonid, näiteks kasvamine, paljunemine ja immuunsuse tagamine. Verevool nahka väheneb. Seetõttu tekitab krooniline stress seksuaalseid häired, suurendab haigestumisvõimalust ja toob esile nahahädad.

Samad keemilised reaktsioonid saavad alguse näiteks siis, kui helistad arstile ja küsid veretesti tulemusi või vaidled oma tütrega. Võid olla viimase vindini üles keeratud ka autoroolis, justkui peaksid võitlusse asuma hirmuäratava tiigriga. Kunagi ammu oli see kõik inimesele abiks, kui juhtusime metsas silmitsi seisma metsloomaga, kuid tänapäeval teeb stressireaktsioon meie organismile karuteene, põhjustades kurnatust, üleväsimust ja läbipõlemist.

Kui katus tihti lendab, muutub stress krooniliseks ja see soodustab ülekaalulisust, kuna me tegelikult ei kasuta ära organismi valmisolekut võidelda või põgeneda (verre paisatud glükoosi ja rasvhappeid). Liigset kortisooli seostatakse kõhurasva suurenemisega.

Kui oht on möödas, püüab keha taas oma toimimist normaliseeruda. Alati ei ole see lihtne, eriti kaua kestnud stressi korral, ja muutub vananedes aina raskemaks.

Hea stress ehk eustress pakub sportlaste endorfiinilaksu sarnast keemilist kokteili. Head keemilised ained, nagu endorfiin, serotoniin ja dopamiin, saadavad kehas korda palju head ja on justkui vastumürk halbadele stressikemikaalidele.

Tule toime stressiga!
• tee tööd enesehinnanguga – et ei peaks stressama teistele mulje avaldamise pärast ja saaksid endale süümepiinadeta lubada ka vigade tegemist,
• õpi eristama olulist ebaolulisest – et sa ei stressaks mõttetute probleemide pärast,
• õpi elu nautima ja lõõgastuma – ka raskuste üleelamist võib nautida,
• ela tervislikult – väldi rasvarikkaid sööke, liigset alkoholi tarbimist, suitsetamist;
• ole kehaliselt mõõdukalt aktiivne, et ära kulutada stressi “toodang”;
• tekita endale hobide abil positiivset stressi – ja kui sul on eriti suur adrenaliinivajadus, vali endale sobilik ekstreemne spordiala.