Saadetised unenäokontorist (2)

“Unenäod saadetakse nähtavasti kuskilt suurest unenäokontorist ja minul on neile tõsiseid pretensioone, sest nad on mulle korduvalt läkitanud teiste inimeste unenägusid,” räägib doktor Viktor Vassiljev. Ta on seitse-kaheksa korda näinud unes oma lapsepõlvekodu.

“Kõik on nii tuttav ja armas, detailid on nii omased, eriti see trepi käsipuu... ja siis korraga taipan, et see ei ole üldse minu lapsepõlvekodu, vaid hoopis kellegi teise oma. Et mind on pandud hoopis ühte võõrasse unenäkku. Siis saan süümekad, et nüüd on keegi teine oma unenäost ilma, ja ärkan selle peale.”

Kuigi teadus on viimase kümne aasta jooksul lausa jooksusamme teinud, saab unenägude üle ikka ja jälle vaielda. Teooriaid on mitmeid.

Peidetud sümbolid

Kõige populaarsem teooria kuulub Sigmund Freudile. Tema psühhoanalüüsi järgi on unes esindatud meie alateadvuslikud ihad ja motiivid. Tsiviliseeritud ühiskonnas oleme alla surunud oma agressiivsuse ja seksuaalsed instinktid, mis vajavad väljundit ja leiavad seetõttu tee meieni unes. Niisiis pole unenägudes midagi juhuslikku, vaid sümboolsel kujul esitatud loomalikult toored emotsioonid.

Freudi jaoks on igal unenäol avalik väljund ning ka varjatud tähendus, mis peaks sümbolite õigesti mõistmise korral unenäo tagamaad paljastama. Selle teooria populaarsuse taga on eelkõige see, et inimestel on põnev uurida igasuguseid unenäoraamatuid, mis annavad seletusi unes nähtud sümbolitele. Paraku pole unenägude seletajad arvestanud inimeste erinevustega. Olles üles kasvanud eri väärtushinnangute, kombestiku, usundite ja juhtumiste keskel, võivad inimesed erinevalt tõlgendada absoluutselt kõiki elu aspekte.

Uneuurija Marlit Veldi arvab, et aeg, mil unenägudel oli sümbolistlik tähendus, on möödas. Meditsiinilises mõttes on Freudi unenägude sümbolistlikul käsitlusel ajalooline väärtus, kuid nüüdisaegne arusaam, et une eri perioodidel on neurofüsioloogiline alus, ei olnud Freudi ajal veel tekkinud.

Loomingulisus

Psühholoogid J. Allan Hobson ja Robert W. McCarley, activation-synthesise teooria loojad, väidavad, et REM-faasi (sügava une järel) ajal aktiveeruvad teatud aju osad, mis tegelevad ka motoorsete liigutustega ning panevad tööle meie emotsioonid ja mälestused. Kuna aju arvab meie keha töötavat, üritab ta neid signaale tõlgendada ning me näeme unenägusid. See teooria vastandub Freudi omale, sest käsitleb unes nähtut kui suvalisi pilte.

Siiski ütleb Hobson, et kindlasti pole unes nähtu täiesti tähenduseta. Ta arvab, et oleme kõige loovamad just unes, sest kaootilised ja spontaansed mõtted ja elemendid jõuavad meieni eri kombinatsioonidena.

Luuletaja Ivar Sild räägib, et tema jaoks on väga tähenduslik unenägu sellest, kuidas ta käib veel Luua metsakoolis. “Just on lõppenud kehalise tund, tunnen end väga halvasti. Keegi torkab mulle ribidesse ja küsib, et mis sa õige arvad endast, möku.

Tunnen seepeale, et hakkan minestama, ja vastan õndsa häälega: “Mina, tead, olen luuletaja.” Ärgates arvasin, et ju siis on luuletamine tõesti kõige tähtsam asi, mida teha tahan, kui ma sellest nõnda unes räägin.”

Metsakooli ja kekatunni kohta meenub Ivaril teinegi unenägu. Ilmsi eelnes sellele õpetaja nõudmine, et Ivar jookseks tundidest viilimise tasategemiseks kuus kilomeetrit.

“Olin väga imestunud, kui õpetaja tuli mitu nädalat hiljem küsima, miks ma pole jooksma tulnud. Olin unes näinud, et juba jooksin seda kuut kilomeetrit, ja nii realistlikult, et arvasin ka ilmsi, et see asi ongi tehtud.”

Ajaloost on juhtumeid, et uni annab inspiratsiooni. Näiteks Paul McCartney kirjutas ühe populaarseima biitlite laulu “Yesterday” unes kuuldud meloodia järgi. Samuti olevat Mary Shelley näinud magades õudustäratavaid stseene ja selle põhjal “Frankensteini” kirjutanud.

Iseasi on aga see, kas oskame neid kreatiivsusehetki reaalsuses ka kasutada. Meloodia võib unes jõuda inimeseni, kellel pole mingit muusikalist annet ning kes ei oska sellega midagi peale hakata. 

Info talletamine või mõtete puhastus?

Christopher Evans seletab oma raamatus “Öö maastikud”, et REM-une faasis on aju välja lülitatud nagu arvuti ning blokeerib kõik välised signaalid. Sel ajal skaneeritakse hoopis kõik emotsioonid, mida me päeva jooksul tundnud oleme, ning tehakse vajalikud muudatused. See protsess on vajalik, et aidata talletatud infol jõuda lühiajalisest mälust pika-ajalisse. Nende protsesside ajal võib aju lühiajaliselt taas “üles ärgata” ning me näeme pilte ja nägemusi, mis Evansi järgi ongi uni.

Evansi seisukohale vastandub Francis Cricki ja Graeme Mitchisoni teooria, mille kohaselt on uni vajalik, et aju puhastuks päeva jooksul saadud ebaolulisest infost. See teooria tundub loogiline, sest meile on iseloomulik oma unenäod päeva jooksul ära unustada, seetõttu kästaksegi need üles kirjutada, kui selleks huvi on. Samuti tunneme end pärast magamist tavaliselt värskelt ja oleme valmis tegema paremini läbimõeldud otsuseid, sest aju on rohkem kontsentreeritud ja vaba üleliigsest infost. Hommik on õhtust targem põhjusega!

Peale kirjeldatute on teooriaid veelgi, ent need on leidnud vähem järgijaid. Näiteks et uni täidab psühhoteraapia rolli, kus erinevad mõtted ja emotsioonid lastakse valla turvalises keskkonnas.

Prohvetlus

Teadlaste teooriatele vastandub unenägude tõlgendamine prohvetlikust vaatenurgast, mis ei ole vähem populaarne. Ajast aega on inimesed hoidnud arusaama, et unenäod suudavad tulevikku ennustada. Piiblist on leida mitmeid prohvetlikke lugusid ja väidetavalt nägid nii Jeanne D’Arc kui ka Abraham Lincoln oma surma ette.

Elektronmuusika artist Mauno Meesit esinejanimega Sinine on lapsest saati aeg-ajalt unes näinud, et oskab lennata. “Hõljun nagu ujudes madalal maa kohal. See on alati hea tunne ja paneb unes mõtlema, et vaadake, mina oskan, proovige ka järele! See tundub alati nii reaalne, et ka ärgates ma peaaegu usun, et suudangi seda teha, kui vaid soovin.”

Veelgi põnevam on tema jaoks aga see, et ta ise teise inimese unenäos tegelane oli.

“Minu abikaasa nägi kuu aega enne meie tutvumist unes, et läksin tema juurde ja palusin ta naiseks. Kuulsin sellest alles siis, kui see juba päriselt toimunud oli. Sellised asjad panevad aru saama, et unenäod võivad teinekord olla ka midagi rohkemat kui vaid aju genereeritud värvilised seiklused.”

Skeptikud väidavad, et unenägude prohvetlikkusel pole alust. Igaüks võib näha unenägusid ja hiljem midagi sarnast kogeda. Arvatakse, et kui keegi usub oma unenäo täideminekut, hakkabki ta niimoodi käituma, ning teadlased on tõestanud, et selline usk on ülimalt võimas stiimul.

Teine argument on, et kui mäletame nädala jooksul vähemalt viit unenägu ja kui üks neist tõeks saab, unustame kõik teised, “mõttetud” unenäod ning keskendume sellele ühele, arvates, et nägime sündmusi ette.

Lisaks on unenäod enamasti sürreaalsed, mistõttu neid saab väänata, et nad reaalsusega ühtiksid. Kahe lapse ema Katrin nägi kord unes, kuidas sõiduauto asteroidile otsa sõitis. Paar päeva hiljem sõitis auto nende aeda sisse. Seos kahe loo vahel ei ole suur, aga võib tunduda ennustuse täideminekuna.

Uneuurija Marlit Veldi jaoks seostuvad ebameeldiva unenäoga hoopis uneaegsed hingamishäired (unelämbus), uneaegsed südamerütmihäired, refluks-haigusega kaasnev söögitoru happekontsentratsiooni suurenemine ja kõrge palavik. Une periood, millega seostatakse unenäonägemist, on inimesele väga oluline, ütleb uneuurija.

Enamasti me selles uneperioodis ei ärka ja sel juhul ei kummita ka painavad unenäod.

Ka ravimid võivad mõjutada inimese und. Narkootikumide tarvitamine ja nendest võõrutamine põhjustab ekstreemseid unenägusid. Pärismaalaste unemustris on leitud teatud erinevusi võrreldes tsiviliseeritud ühiskonna inimestega ning seda seostatakse uinumise ja magamamineku eelsete tseremoniaalsete rituaalidega.

Kui unenägude tõlgendamine sümbolite abil on sinu jaoks lõbus ajaviide, ei sünni sellest mingit kahju. See võib aidata sul paremini mõista oma tundeid, mõtteid ja väärtushinnanguid. Kui unenäod tunduvad prohvetlikud, on nende uskumine normaalsuse piires aktsepteeritav.

Kui sa aga oma unenägusid enamasti ei mäleta, ei tasu selle üle kurvastada. Kuna siiani pole veel leitud teooriat, mis seletaks une kõiki aspekte, vajab see valdkond veel palju uurimist. Seni aga võib kõikides teooriates tõde leida ning lõppude lõpuks võid uskuda just seda teooriat, mis sulle meelepärane!