Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteegi proviisor rõhutab: „Vitamiinide manustamist peetakse küll erinevate huvigruppide poolt ebaloomulikuks, kuid kui oleme kord leppinud sellega, et meie kodumaal on üheksa kuud talve ja kolm kuud kehva suusailma, peaksime ka leppima seigaga, et peame oma organismi sel teel vastavalt vajadusele toetama ning turgutama.“ Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
13. november 2014, 16:08

D-vitamiin aitab pimedust võita

Põhjamaades möödub pool aastat vähemal või rohkemal määral pimeduses. Et sel perioodil tervis ja rõõmus meel säiliks, on läbi aegade jagatud palju näpunäiteid nii spetsiaalseks toitumiseks kui erinevateks vitamiinikuurideks. Kõige selle seas on üks toidulisand, mida sel on võimatu alahinnata – see on D-vitamiin.

D-vitamiini kutsutakse ka päikesevitamiiniks, sest keha toodab seda tavapäraselt ise päikesevalguse toimel. „D-vitamiini vajavad kõik rakud ja see aitab säilitada organismi immuunsust," räägib Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteegi proviisor ja nõustamisteenuste juht. Tema sõnul ei ole D-vitamiini kasulikkust veel kindlasti suudetud piisavalt põhjalikult uurida, kuid olemasolevad uuringud kinnitavad, et suure tõenäosusega on sel vitamiinil ka muid positiivseid mõjusid meie tervisele.

Loomulikul teel D-vitamiini saamine on pimedal ajal ebatõenäoline

Triinu Entsik-Grünberg räägib, et kuigi D-vitamiini puudus ei ole otseselt psoriaasi ega ka sclerosis multiplexi (SM) põhjustaja, tundub sel olevat seos mõlema haigusega.

D-vitamiini aktiivse ühendi kaltsidiooli manustamine on sarnaselt päiksevalgusele aidanud psoriaasiga kaasnevate nähtude puhul ja tänapäeval kasutatakse psoriaasi ravil edukalt salve, milles sisaldub aktiivset D-vitamiini. Osadel SM-tõve põdejatel on samas tuvastatud D-vitamiini aktiveerumist pärssiv geeniviga, mida ei ole tuvastatud tervetel. Samas on tuvastatud, et D-vitamiini ebapiisav tase organismis suurendab SM-tõvesse haigestumise riski.

„D-vitamiinil usutakse olevat kaitsev toime mõningate vähktõbede, aga ka diabeedi vastu," viitab Triinu Entsik-Grünberg ja lisab, et uuringud on viidanud ka selle aine mõju veresoonkonna haigustele. D-vitamiini puudus tõstab tema sõnul aga kindlalt infektsiooniohtu.

Pimedatel aastaaegadel on levinud gripid ja ka nõndanimetatud luu väsimusmurrud. Proviisori sõnul on uuringud kinnitanud, et need haigused ei ole tingitud vaid külmast ja rõskest ilmast, vaid et alanenud D-vitamiini  taseme tõttu tõuseb märkimisväärselt ka väsimusmurdude arv ja tõenäosus haigestuda hingamisteede haigustesse.

Ka aitab D-vitamiin tema sõnul ära hoida osteoporoosi teket, selle puudus võib põhjustada luude pehmenemist. Viimase sümptomiteks on ebamäärased luuvalud ennekõike selgroo piirkonnas.

Eakatel aitab piisav D-vitamiini tase Triinu Entsik-Grünbergi sõnul vähendada kukkumis- ja luumurru riski, kuna see mõjutab lihaste tervist ning seeläbi tasakaalu. „Selles vanusegrupis on D-vitamiini piisava taseme tagamine eriti oluline, kuna eakate nahk ei suuda enam sama efektiivselt D-vitamiini toota, lisaks hoidutakse kõrgemas vanuses ka otsese päikesevalguse kätte sattumast," räägib Entsik-Grünberg.

D-vitamiini tuleks toidulisandina tarbida, sest nagu ütleb proviisor, on pimedal ajal loomulikul teel D-vitamiini saamine väga ebatõenäoline. See võib juhtuda vaid siis, kui süüa igapäevaselt ohtralt kala. Samas ei anna seegi garantiid, kuna kasvandustest pärit kalades on D-vitamiini väga vähe. „Kindlalt saab loota vaid toidulisanditele, mille D-vitamiini sisaldus on kindlalt teada," rõhutab Triinu Entsik-Grünberg.

Tema sõnul on D-vitamiini taset vaja erilise tähelepanuga jälgida lisaks pere vanematele ja noorimatele ka suurimas kasvueas ehk 10-20 aastastel. „Alus luustiku jõudsale arengule luuakse murdeeas ja selleks peaks organismis olema piisaval tasemel vajatavaid vitamiine, kaasaarvatud D-vitamiini," selgitab Entsik-Grünberg. Ta viitab arvamustele, mille kohaselt maksimaalset ettenähtud 10 mikrogrammist ööpäevast annust peaks meie põhjamaistes oludes riskigruppidele suurendama, kuna see ei suuda tagada D-vitamiini stabiilset taset veres.

Sobiva D-vitamiini annuse määramisel on kõige parem lähtuda veres olevast kaltsidiooli tasemest, mida nahk suudab suvel päikesevalgusest toota. Kaltsidiool on põhiline veres ringlev D-vitamiini vorm ja selle taseme kindlakstegemiseks läheb vaja vaid vereproovi.

Kaltsidiooli sisalduse kontrollnäitajatena kasutatakse tihtilugu 40-80 nmol/l, aga luu tervise tarbeks on vajalik märksa kõrgem D-vitamiini sisaldus veres ehk 75-100 nmol/l. „On tuvastatud, et kui kaltsidiooli tase langeb alla 75 nmol/l, pärsib see  luu mineraliseerumist, üle toodud näidu on mineraliseerumine normaalne," tähendab proviisor.

Oma tervise hüvanguks on hea pürgida sama kaltsidiooli taseme poole, mida organism suvel päikese käes suudab toota. „On soovitatav kasvõi korra lasta oma organismi kaltsidiooli tase määrata, et oleks võimalik endale määrata ka sobiv D-vitamiini annus. Kui seda teha südatalvel, on võimalik saada ettekujutus, milliseid korrektiive tuleks teha D-vitamiini tarbimises," õpetab Entsik-Grünberg.

D-vitamiini tablettidena võetav lisaannus tuleks tema sõnul määrata personaalselt mõõtmise tulemusel. Kui enne talveperioodi on kaltsidiooli tase madal võtab selle normaalsele tasemele tõstmine kuni kaks kolm kuud vitamiinikuuri algusest. D-vitamiini on mõistlik tarbida koos päevaste söögikordadega, mil see rasvlagunduva ainena mõjub kõige tõhusamalt.

Nädalasest soojamaareisist ei piisa

Kui loota D-vitamiini taseme säilitamiseks soojamaareisidele, siis ainult nädalast proviisori hinnangul ei piisa, kuna kaltsidiooli tase langeb poole võrra paari kuuga. „Tuleks kindlasti ka silmas pidada, et D-vitamiini omandamist reisidel pärsib päikesekreemide kasutamine, mida kodumaises suves viibides alati ei tarbita," kostab ta.

Personaalse D-vitamiini vajaduse määramisel mängib olulist rolli ka kehakaalu indeks – ülekaalulised vajavad rohkem D-vitamiini ja nii võib soovitatav annus kujuneda 2-3 korda suuremaks tavapärasest.

Samuti peaksid Entsik-Grünbergi sõnul oma kaltsidiooli taset jälgima taimetoitlased, kuna D-vitamiini saamine taimetoidust on vähene ja taimedest saadav D2 vitamiin ei ole sama tõhus kui päikesest ning toidulisanditest saadav D3 vitamiin. Ka dieedipidajad vajavad täiendavat D-vitamiini luustiku ja lihaste tervise tagamiseks.

Kui muud organismile vajalikud vitamiinid on võimalik kätte saada läbi mitmekülgse tervisliku toitumise, siis D-vitamiini puhul sellele Entsik-Grünbergi sõnul lootma jääda ei saa. „Vitamiinide manustamist peetakse küll erinevate huvigruppide poolt ebaloomulikuks, kuid kui oleme kord leppinud sellega, et meie kodumaal on üheksa kuud talve ja kolm kuud kehva suusailma, peaksime ka leppima seigaga, et peame oma organismi sel teel vastavalt vajadusele toetama ning turgutama," lausub ta.

*******

Milline on soovitatav D-vitamiini annus?

Alla 2-aastased ja rasedad peaksid saama 10 mikrogrammi D-vitamiini igapäevaselt ja läbi aasta.2-18 aastased peaksid saama 7,5 mikrogrammi D-vitamiini igapäevaselt ja läbi aasta.Tööealiste inimeste soovitatav D-vitamiiniannus on 7,5 mikrogrammi oktoobrist märtsini. Juhul, kui inimene ei tarbi regulaarselt  vitamiinidega rikastatud piimatooteid, toidurasvasid ega kala, on D-vitamiini võtmine vajalik aastaringselt.

Allikas: Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteek