Meeled

12 igapäevast harjumust, mis mõjuvad su vaimsele tervisele kehvasti (2)

Silja Paavle, 12. november 2014, 13:22
Ära pildista kõike ja kõikjal, püüa vahepeal leida hetki lihtsalt ilu nautida.Foto: PantherMedia / Scanpix
Osaliselt on depressioon põhjustatud sündmustest, mida me ei saa kontrollida, olgu see siis lähedase surm, töökoha kaotus või rahalised raskused. Teisalt saab inimene aga ise end selle tõve eest hoida, sest suurem osa igapäevaseid valikuid mõjutab meie meeleolu rohkem kui iganes kahtlustada võiks.

Õnneks saab neid valikuid teadlikult tehes oma käitumist muuta ja nii ka meeleolu parandada. Huffingtonpost pani kirja rea igapäevaseid harjumusi, mis meeleolu mõjutavad ja andis näpunäiteid õigeteks valikuteks.

Samal teemal

* Sa longid. Enesetunne võib mõjutada käimisviisi, kuid käimisviis mõjutab alati enesetunnet, kinnitab ajakirjas Journal of Behavior Therapy and Experimental Psychiatry avaldatud uuring. Teadlased leidsid, et neil inimestel, kel paluti kõndida õlad longus, selg küürus ja käed jõuetult rippumas, oli tuju märksa halvem nendest, kes sammusid särtsakalt. Esimestel kippus pähe ka rohkem negatiivseid mõtteid.

Seega: pea püsti ja selg sirgu ning maailma positiivne külg hakkab end sulle taas ilmutama.

* Sa pildistad KÕIKE. Instagrammikuningannad – see juttu on teile! Ajakirjas Psychological Science avaldatud uuringu kohaselt võib pildistamine takistada hetkede mäletamist. Uuringus saadeti inimesed muuseumisse, ühed vaatasid rahulikult ringi, teised pildistasid lakkamatult. Viimastel oli hiljem raskem meenutada nähtut. Teadlased selgitavad seda tõigaga, et objektiivist saab silmade ette justkui nägemist takistav loor.

Siit ka soovitus: kui sa tõesti pildistamiseta ei saa, keskendu ühele teemale. Või veelgi parem, leia hetki ka lihtsalt istuda ja elu nautida, ilu endasse ahmida. See paneb sind vaimselt tugevamana tundma.

* Sa jätad töökiusamise kahe silma vahele. Arvata, et pärast kooli enam kiusamist kogema ei pea, on lühinägelik. Umbes 70% inimestest on töökohal kiusamist kogenud ning see võib olla laastav nii eneseuhkusele kui enesekindlusele. See võib isegi tekitada olukorra, et hommikuti on raske tõusta ja tööle minna.

Kui puutud sellise olukorraga kokku, siis aruta seda esmalt arstiga. Ja mõtle hoolega, mida ja kuidas saad sa muuta.

* Sa ei tee trenni. Ajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud uuringu kohaselt vähenes risk depressiooniks, kui inimene leidis võimaluse end kolm korda nädalas liigutada. Ka teised uurimused on kinnitanud, et vähemaktiivseid inimesi kimbutab depressioon rohkem.

Seega – katsu liikuda nii palju kui võimalik. Näiteks jala käia. Teekonnad ei pea olema pikad, piisab ka, kui kõnnid liftiga sõitmise asemel treppidest. Põhiline on mitte unustada, et iga tegevus, mis hoiab sind liikumises, säästab ka su meeli.

Püüa enne tegevuste kallale asumist ja ka vahepeal teha midagi stressi leevendavat, muusika kuulamine või jooksmine aitavad ärevust suurepäraselt maandada.

* Sa oled mittetoimivas suhtes. Paljude inimeste ärevus ja depressioon on tingitud mittetoimivast suhtest, see sööb ära nende enesehinnangu ning paneb neid uskuma, et nad on ebakompetentsed või egoistlikud.

Selle arusaamiseks, et suhe ei toimi, võid vajada veidi abi. Selleks pea nõu professionaali, pereliikme või lähedase sõbraga.

* Sa võtad elu liiga tõsiselt. Sa peaksid leidma rohkem asju, mis sind naerma ajavad, sest paljud uuringud kinnitavad naeru positiivset mõju vaimsele tervisele. Naer on ka kiireim ravim ärevuse ja depressiooni vastu.

Püüa leida igast päevast midagi naljakat, vaata telekast naljasaateid või veeda aega sõpradega, kes sind naerma suudavad ajada. Sa võid proovida ka vabatahtlikku tööd mõnes lastega tegelevas asutuses – lapsed suudavad maailma näha hulluksajavalt naljaka pilguga.

* Sa ei maga. Uni on kõige alus, mõjutades nii tundeid kui vaimseid võimeid, samuti organismi toimimist. Uni aitab kehal end taastoota, ilma selleta tekib energiapuudus.

Kui sa ei maga, püüa aru saada miks. Ja seejärel rakendada meetmeid und soodustava keskkonna parandamiseks.

* Sa ei ole kunagi üksi. Aastate jooksul on sinu ümber tekkinud lapsed, töö, abielu ja muud tegevused ning kõige selle kõrvalt ei jää sekunditki aega üksiolekuks. Kuid inimene vajab igas päevas kasvõi 10 minutit aega iseendale, tegemaks just talle meeldivaid asju. See aitab hoiduda depressioonist.

* Sa ei räägi tegelikult kellegagi. Kui sa sõpradega suhtlemiseks kasutada peamiselt SMS-e, Facebooki ja teisi sotsiaalse meedia programme, ei räägi sa tegelikult kellegagi. Need ei ole vestlused, mis võimaldavad teisi inimesi mõista ja tajuda. Pidev elektroonika kasutamine võtab inimeselt suhtlemisoskuse ja –julguse, võtab teadmise, et suhtlemine on hoopis laiem protsess, kui üks vajutus telefoniklahvile. See võtab meilt võime ja huvi suhelda inimestega näost näkku.

Püüa aru saada, et sõprade arv või laigid suhtlusportaalis Facebook pole olulised, küll aga sõbrad. Püüa leida aega sõprade või pereliikmetega koos olla vähemalt kord nädalas.

* Sa ei saa minutitki ilma oma telefonita. Millal oli viimane kord, kui sa ühtegi elektroonilist seadet ei kasutanud? Kui sa ei mäleta, siis on see väga halb märk. Pidev telefoni ja teiste elektroonikaseadmete kasutamine põhjustab seda, et inimene ei saa kunagi tõeliselt puhata ja kehal taastuda lasta. Lõpuks viibki see depressioonini.

Püüa endale kord nädalas võimaldada hingamispäev, kui sa ei kasuta ühtegi nutiseadet. Või kui terve päev pole võimalik, proovi poolgi.

* Sa teed kõike korraga. Tänapäeva inimesed on rööprähklemise meistrid. Pilt, kus lõunasöögi kõrvale kerib inimene Facebooki uudisteriba ja ise piilub samal ajal veel ühe silmaga telekat, pole mingi haruldus. Kuigi paljud rööprähklejad usuvad, et nad tegutsevad tulemuslikult, näitavad uuringud, et see pole nii. Arutu rähklemine ja mitme asjaga korraga tegelemine tekitab lihtsalt stressi ja hajameelsust ning võtab võime kaaslastega tõhusalt suhelda.

Rööprähklemisest vabanemine on tegelikult lihtne. Harjuta end tegema üht asja korraga. Kui tegeled telefoniga, vajuta telekas kinni. Kui sööd, keskendu sellele. Nii saad sa pöörata suuremat tähelepanu hetkele nüüd ja praegu. Lubades oma ajul töödelda reaalajas, mitte sotsiaalmeedias toimuvat, võib olla parim asi, mida saad oma vaimse tervise heaks teha.