Meeled

Depressioon on Eestis üks peamisi töövõimetuse põhjustajaid 

Toimetas Silja Paavle, 14. november 2014 14:45
Foto: PantherMedia / Scanpix
Täna toimub KUMUs kesknärvisüsteemi haigustele pühendatud konverents „KNS päev: mõttemetsad- ja rägastikud", kus on tähelepanu all depressiooni, keskendumishäirete ja sellest tuleneva töövõimekaotusega seotud temaatika. Näiteks otsitakse vastuseid küsimustele, miks depressiooniga inimene ei suuda töötada samaväärselt tervete inimestega ja kuidas tema töövõimet parandada?

„Eesti Terviseuuringu andmetel põeb Eestis igal ajahetkel depressiooni 5-6% rahvastikust ehk vähemalt 65 000 inimest. Elu jooksul võib depressiooni kogeda aga kuni 30% inimestest," räägib Tartu Ülikooli professor ja Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Kolleegiumi liige Jaanus Harro.

Samal teemal

„On väga oluline mõista, et depressioon ei ole lihtsalt meeleoluhäire, vaid see pärsib tugevalt inimese igapäevaelu ja tööga toimetulekut. Rahvusvahelise terviseorganisatsiooni WHO andmetel tõuseb depressioon maailmas 2020. aastaks teisele kohale töövõimekaotuse põhjustajana ja Eesti olukord ei ole sellest kuigi erinev."

„Depressiooni korral esineb sageli probleeme mäluga ning tegevuste planeerimine ja otsuste langetamine on raskendatud. Seda tüüpi sümptomitele ei ole depressiooni ravis seni piisavalt tähelepanu pööratud," rääkis professor Catherine Harmer, Oxfordi Ülikooli Psühhofarmakoloogia ja emotsionaalsete uuringute labori direktor.

„Samas näitavad hiljutised uuringud, et sellised kognitiivsed probleemid võivad mõjutada depressiooni all kannatavate inimeste igapäevast elu väga olulisel määral, isegi tugevdada depressiooni teisi sümptomeid ja takistada töölkäimist ning igapäevategevuste tegemist.

Kognitiivseid probleeme on seostatud ka suutmatusega taastuda depressioonist võimalikult hästi, mis puudutab eelkõige töövõimet, üldist toimetulekut või õppetööd. Neid kognitiivseid häireid on raske ravida ja nad on sageli tajutavad ka peale depressioonist paranemist. Kognitsioon on seetõttu võti tuleviku depressiooni ravis ja annab suuremad võimalused täielikuks paranemiseks."

Jaanus Harro sõnul on depressioon tunduvalt laiem probleem, kui täna julgetakse tunnistada, sest lisaks emotsionaalsete kannatustele, mida depressioon põhjustab reeglina haigele ja tema lähedastele, kaasnevad sellega mitmed tõsised sotsiaalsed ja materiaalsed kahjud ühiskonna jaoks.

„Depressioonist tingitult saab Eestis täna töövõimatuspensioni ca 1400 inimest, kuid julgen arvata, et depressiooni tõttu töövõimetute hulk on väga palju suurem," märkis Harro.

„Suured ravikulud, kõrge suitsiidide arv ja töövõimekaotus tähendab riigile märkimisväärset saamata jäänud tulu ja kaotatud töökäsi, mida Eesti-sarnases väikeriigis tajume tegelikult väga tugevalt. Seetõttu on väga oluline tegeleda edasi depressiooni tekkepõhjuste välja selgitamisega ja võtta kasutusele uusi ravimeetodeid."