Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
19. november 2014, 14:21

Artikkel ilmus esmakordselt 2011. aasta novembri Tervis Plussis.

Millal minna naistearsti juurde? (1)

Naistearst Külli Idla soovitab günekoloogi juures kontrollis käia vähemalt kord aastas. On aga olukordi, kus nii kaua oodata ei saa ja arsti juurde peab minema kohe.

Naise elus juhtub nii mõndagi ja paljud elusündmused mõjutavad ka tervist nn naisteasjades. Vahel paremuse, vahel halvemuse suunas. Pelgulinna sünnitusmaja günekoloogiaosakonna juhataja naistearst Külli Idla toob välja kaheksa olukorda, mil naine peab kindlasti naistearsti juurde minema. Üks neist on profülaktiline kontroll ja teine rasedus, ülejäänud kuus aga võivad viidata tõsistele terviseseisunditele.

“Ilma patsienti nägemata on raske pakkuda, mis võib olla ohumärkide allikas. Vanuseti on naiste mured ja nende põhjused erinevad. Noorematel on rohkem põletikke, sest seksuaalpartnerid vahetuvad tänapäeval kiiresti. Vanematel naistel on põhjuseks sageli kasvajatest ja vaagnaelundite allavajest tingitud probleemid.” 

Naistearsti juurde tuleb minna...

...vähemalt kord aastas

Kord aastas tuleks kindlasti käia naiste-arsti juures kontrollis, isegi siis, kui muresid ei ole. Günekoloogilisel läbivaatusel ja ultraheliga uuritakse emaka ja munasarjade seisundit, et varakult diagnoosida ilma tuntavate vaevusteta keha koormavaid kasvajaid.

Regulaarselt, kaheaastase intervalliga soovitatakse teha profülaktiline emakakaela tsütoloogiline analüüs ehk PAP-test, mis aitab õigeaegselt jälile saada emakakaela vähieelsetele seisunditele, mida silmaga veel näha ei ole.

Külli Idla: “Kuna munasarjavähk kulgeb algul eriliste enesetunde muutuste ja kaebusteta, siis avastatakse ka väga kaugele arenenud munasarja vähkkasvajaid tihti juhuleiuna. Kui arsti juurde tullakse varem, saab sellise diagnoosiga patsienti paremini aidata.

Sugulisel teel leviva papilloomiviiruse eest, mis emakakaelale sattudes seal vähki võib tekitada, saab tänapäeval end kaitsta vaktsiinikuuriga. Vaktsineerimine annab kaitse nelja kõige ohtlikuma viiruse serotüübi vastu. Kuna ühiskond on väga tolerantne ja käitumismudelid drastiliselt muutunud, on kõige targem teha kolmest süstist koosnev vaktsiinikuur teismelistele tüdrukutele, kes ei ole veel suguelu alustanud.

Vaktsineerimist ei ole suurt mõtet teha keskealistel püsisuhtes naistel, kes ei plaani partnerit vahetada, sest viirus nakkab vaid sugulisel teel.”

...kui arvad, et oled rase

Kui naine kahtlustab rasedust, peaks raseduse kindlakstegemiseks ja loote arengu kontrollimiseks minema günekoloogi juurde. Kui arst kinnitab, et naine on terve ning rasedus kulgeb normaalselt, siis hakkab naine jälgimisel käima ämmaemanda juures.

Edaspidi suunab ämmaemand naise arsti vastuvõtule vaid siis, kui raseduse kulus on kõrvalekaldeid või naine haigestub. Kohe peab pöörduma günekoloogi poole igasuguse määrimise ja veritsuse korral tupest ning kui emakas on tunda kokkutõmbeid.

Külli Idla: “Tänapäeval ei käsitleta rasedaid enam haigetena, nii et kui rase-dus kulgeb iseärasusteta, siis regulaarselt arsti vastuvõtul käima ei pea, piisab ämmaemanda külastamisest. Täna- päeva ämmaemandad on saanud väga hea erialalise koolituse.”

Ohumärk on, kui...

...menstruaaltsükkel muutub

Kui naisel, kelle menstruatsioon on tavaliselt regulaarne, tekivad ebaregulaarsed veritsused, näiteks muutub menstruatsiooni kestus ja sagedus või tekivad vaheveritsused, tuleb kindlasti arsti juurde minna. Ka menstruatsiooni ärajäämine on ohumärk.

Külli Idla: “Verejooks võib tähendada väga erinevaid probleeme. See võib viidata põletikule, hormonaal- tasakaalu häirele või olla kasvaja algfaasi tunnuseks.”

...tekivad alakõhuvalud

Alakõhuvalud ja järsku valulikuks muutunud menstruatsioon võivad olla põletike, kasvajate ja endometrioosi esimesed sümptomid.

...voolus muutub

Ebameeldiva lõhna, muutunud koostise ja värvusega voolus ei tähenda head. Kui samal ajal on ka limaskestad turses ja punetavad või sügelevad, peab kindlasti arsti juurde minema. See võib viidata põletikulistele protsessidele.

Fertiilses eas naistel on ovulatsiooni ajal vooluse viskoossuse ja koguse muutumine normaalne, aga see ei põhjusta sügelust ega muud ebameeldivustunnet.

Külli Idla: “Kahjuks on enamik tupepõletikke, eriti seenpõletik, põhjustatud meie endi muutunud elukeskkonnast. Kasutame ju rohkelt kemikaale – peseme pesu tugevate pesupulbritega, ihu antiseptilise seebiga, tarvitame kosmeetikatooteid ja antibiootikume ning oleme nii ära rikkunud organismi normaalse mikrofloora. Igasugune olmekeemia häirib meie organismis ja tupes elavaid sõbralikke baktereid. Kui head bakterid hävivad, asenduvad need meie jaoks mitte nii sõbralike mikroobidega, sest loodus tühja kohta ei salli. Nii näiteks võib tekkida igapäevast elu häiriv seenpõletik. Põiepõletik ja tupepõletik võivad olla samade mikroobide põhjustatud ja kuna naistel on mõlemad süsteemid lähestikku, siis sageli esinevad need põletikud ühel ajal.”

...tekivad urineerimishäired

Urineerimise valulikkus võib olla põiepõletiku tunnuseks, kuid võib anda märku ka suguhaigusest. Eriti alarmeeriv on valu urineerimisel, kui on olnud erinevaid partnereid ja kaitsmata vahekordi. Siis tuleks kahtlustada sugulisel teel saadud nakkust ja teha suguhaiguste test.

Külli Idla: “Ilma riskikäitumiseta ei ole vajadust end igal günekoloogi külastusel testida lasta, sest suguhaigused nakkavad ikka vaid sugulisel teel. Kui naisel puuduvad vaevused, on püsisuhe ja meest pole põhjust kahtlustada, ei ole suguhaiguste iga-aastasel kontrollimisel mõtet, kuid vajadusel ei tohi suguhaiguste testimist häbeneda.”

...pika aja jooksul ei jääda rasedaks

Kui spontaanne rasestumine vaatamata naise soovile ja regulaarsele suguelule ei toimu vähemalt aasta jooksul, peaks kontrollima, mis on selle põhjuseks.

Külli Idla: “Siis uurime, kas naisel on põletikke või mikroobe, mis võiksid rasestumist takistada või sellele ebasoodsalt mõjuda. Teeme kindlaks võimalikud hormonaalsed häired ja nende põhjused, kontrollime emakat, munasarju ja munajuhasid. Rasestumismure korral uuritakse koostöös meestearstiga ka partnerit.”

...kui vahekord on valulik

Tavaliselt ei põhjusta vahekord naisele ebameeldivaid aistinguid, valu või negatiivseid emotsioone.

Külli Idla: “Kui naine kogeb valu, võib põhjusi olla seinast seina. Tihti võib probleem olla hoopis psühholoogiline, näiteks kunagi kogetud vägivaldne ja traumaatiline vahekord. Põhjuseks võivad olla ka naise suguelundite anatoomia eripära, kaasasündinud arengu- anomaaliad, põletik või endometrioos.”

Suguhaigusele võivad viidata
Q vooluse muutused,
Q ebaregulaarsed veritsused tupest,
Q ebamäärased ja näiliselt põhjuseta
alakõhuvalud,
Q urineerimishäired.

“Naisteasju” aitab korras hoida, kui
Q väldid kaitsmata juhuvahekordi,
Q kannad ihusõbralikku aluspesu,
Q kasutad kodus võimalikult vähe keemiat,
Q oled kehaliselt aktiivne.