Keha

Artikkel ilmus esmakordselt 2011. aasta novembri Tervis Plussis.

Kui kiiresti tuleks uinuda? (1)

Marika Jürgenson, 20. november 2014, 19:05
Foto: MAVRIXONLINE.COM / Scanpix
Kui hea on uinuda poole tunni jooksul pärast voodisse heitmist ning ärgata teotahtelise ja väljapuhanuna.

Põhjamaine loodus näeb ette, et pimedal ajal tuleks kauem magada. Vastavalt päevavalguse tugevusele toodab aju serotoniini või melatoniini. Serotoniini (nn õnnehormooni) tootmine tõhustub valgel ajal. See hormoon muudab erksaks ja tekitab head tuju.

Melatoniini hakkab aju tootma pimeduse saabudes: see hormoon teeb uniseks. Mõlema hormooni kaudu mõjutab aju käbinääre une ja ärkveloleku rütmi ning annab märku, kuidas oleks mõistlik oma elu seada.

Samal teemal

Paraku kärbime sageli oma uneaega ja kasvatame unevõlga. Ka stressirohke töö, tihe sotsiaalne suhtlus, pereprobleemid jm tekitavad ajutisi magamisraskusi: ööuni jääb napiks ja unisus varjutab lühikest valget aega. See pärsib omakorda serotoniini tootlikkust ning soodustab meeleolulangust.

Tusane ja väsinud inimene on aga aldis haigustele: sagenevad viirushaigused, kujunevad depressioon või kroonilised tõved.

Täiskasvanute unevajadus on erinev: mõnele jätkub väljamagamiseks ainult 5, mõnele aga hoopis 10 tunnist. Imikud vajavad ööpäevas kuni 17tunnist uneaega, kuni 3aastased lapsed 12–14tunnist, eelkooliealised kuni 12tunnist, koolilapsed kuni 10tunnist ja täiskasvanud keskmiselt kuni 9tunnist uneaega.

Jõud taastub

Uni on organismi jõuvarude taastamisel asendamatu. Ööuni jaotub pindmise unenägudega ja sügava unenägudeta une faasideks. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem lüheneb tema süvauni, pindmise, ärkamisalti une aeg aga pikeneb. Kosutava ööune eelduseks on unefaaside optimaalne kestus ja omavaheline tasakaal. Pikemaaegsed unehäired viivad unerütmi tasakaalust välja ning seetõttu on füüsilise ja vaimse tervise taastumine häiritud.

Unearst teeb kindlaks abivajaja tervisliku seisundi ja võimalikud terviseriskid. Võimalusel määratakse uneotsijale kohe ravi, vajadusel suunatakse täpsustavateks uuringuteks teiste eriarstide juurde. Kui vaja, teeb unearst uneuuringu ehk polüsomnograafia (PSG), et välja selgitada, milline on patsiendi unekvaliteet, tema unehäirete põhjustajad ja unehäiretest tingitud terviseriskid.

Kogu öö kestva uneuuringu ajal registreeritakse aju unefaasid, hingamine, südametegevus, kehaasendid ja lihasaktiivsus ning tehakse kindlaks, kas uuritava veres on une ajal piisavalt hapnikku, kui rahulik või rahutu uni on ning kui tihti ja mis põhjusel aju ärkab.

Sageli selgub uneuuringu käigus, et und segavad öised lihase-tõmblused jalgades. Rahutute jalgade sündroomiga inimene on päeviti toimekas, ta ei suuda pikka aega paigal püsida ja vajab liikumist. Istudes tekib tal soov alatasa jalgu sirutada, sest tunneb jalgades ebamäärast valu ja ebamugavust.

Ebamugavus jalgades ja kätes süveneb õhtupoolikul ning voodisse heitmisel tekivad lihasepinged ja -tõmblused, mis nõuavad aina uuesti asendimuutust. Pidev vähkremine segab uinumist või äratab magaja öö jooksul mitu korda üles.

Lõõgastavalt mõjuvad rahulikud venitusharjutused ja õhtused jalutuskäigud. Süüa võiks magneesiumi- ja rauarikkaid toite: pähkleid, seemneid, teravilja- ja kõrvitsatoite, peeti, kaunvilju, punast liha, maksa jms. Tõhusamad ravivõtted määrab arst.

Hoiatajad unenäos

Depressiooni, neurootiliste seisundite ja raskete läbielamistega kaasuvate unehäirete ravi peab olema kompleksne ning see võtab aega. Kestev unehäire on üldjuhul vaid üks inimese seisundi sümptomitest, mida on võimalik mõnda aega ravimiga leevendada, kuid jagu tuleks saada just põhjusest. Raviskeemi määrab psühhiaater.

Magamise ajal korrastab aju päevast infot ja salvestab vajaliku teabe pikaajalisse mällu – sageli on just see protsess unenägude sisuks. Õhtupoole nähtavad unenäod peegeldavad enamasti olmelist, päeval kogetut, hommikupoolsed unenäod aga fantaasiavalda kuuluvat. Unenägude nägemise ajal üles äratatud inimene võib olla ärritunud ja kogu tema päev mööduda pahuralt.

Pingeline periood võib halvendada unekvaliteeti, aga suurendada unenägude hulka. Muutub ka unenägude sisu ja ärkamise järel inimene mäletab nähtut. Unenäod võivad sel ajal olla ärevad ja sisaldada ööst öösse korduvaid elemente. Halvad korduvad unenäod on märguanne, et inimene peaks oma probleemidega tegelema. Magamise ajal nähtu on tihti võti, mis avab neurootiliste seisundite ja unehäirete põhjusi.

Vajadusel suunatakse patsient psühholoogi juurde, sest kroonilisi uinumisraskusi, katkendlikku und ja liigvarajast ärkamist võib põhjustada harjumuseks kujunenud negatiivne mõtlemine. Psühholoogi abiga tegeletakse unehäireteni viinud probleemide sasipuntraga.

Allikad: perearst Sirje Reinmets, unearst Mae Pindmaa, psühhiaater Ülo Kallassalu

Vaata ka www.unekliinik.ee