Uudised

Piim: tervisele endiselt kasulik või enam mitte? (64)

Silja Paavle, 18. november 2014, 07:00
VUNDAMENT KOGU ELUKS: Rääkigu rootslased mida tahes, mitu uuringut kinnitavad, et tugevate luude saamiseks on tähtis lapse ja nooruki organismi kaltsiumiga rikastada. Kaltsiumi põhiallikas on just piim. Foto: MARI LUUD
Hiljaaegu avaldatud Rootsi meditsiiniteadlaste uuring püüab ümber lükata arvamust, nagu piimajoomine hoiaks luud tugevad. Nende väitel võib suures koguses rõõsa piima tarbimine põhjustada suuremat suremust ja luumurde. Kas piimajoomisel on nüüd tõesti kriips peal?

Mainekas meditsiiniajakirjas British Medical Journal ilmunud Rootsi meditsiiniteadlaste artiklit refereerinud väljaanded maailmas on unustanud teadlaste soovituse tõlgendada uuringu tulemusi ettevaatlikult ning nii teatavad artiklite pealkirjad piima võimest inimesi liig vara tappa.

Samal teemal

Uuring tekitab palju küsimusi

See on ajendatud rootslaste uuringus püstitatud küsimusest, kas suures koguses rõõsa piima tarbimine võiks olla seotud suurema suremuse ja luumurdudega. Oma küsimusele vastuse saamiseks uurisid nad Rootsi keskosa eakaid inimesi, toitumisega seotud küsimustikule vastas 61 433 naist ja 45 339 meest.

Uuringust selgus, et naistel, kes jõid päevas kolm või rohkem klaasi piima, oli kaks kord suurem risk südamehaiguste ning 44% suurem tõenäosus vähi tekkeks, võrreldes naistega, kes jõid päevas klaasi või vähem piima. Meeste puhul suurenes risk surra kümme protsenti, kui päevas joodi kolm või rohkem klaasi piima. Väga paljudel inimestel oli olnud luumurde.

Uuringu tulemustega tutvus Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi piimateadlane Tiiu-Maie Laht. Tema sõnul on uuringu tulemustes mitu küsitavust. Alates sellest, mis vanuses nii naised kui ka mehed surid ja kas nende hulgas olid ka neid, kellel oli luumurde. Peale selle teab Laht, et kuigi naistele esitati kolm toitumisankeeti, võeti statistiliste arvutuste aluseks põhiliselt neist esimene.

Küsitavustele on maailma ajakirjanduses viidanud teisedki teadlased, näiteks leiab New Yorgi linnaülikooli professor Mary Schooling, et seos piima tarbimise ja surma vahel pole otsene ja vaja oleks lisauuringuid. Ka Virginia toiduteadlase Isabel Maplesi sõnul on vara järeldusi teha, sest piimal on teisi tervisele kasulikke omadusi.

Uuringut kirjeldavas artiklis kirjutatakse, et mõne uuringus osalenu kehavedelikes määrati oksüdatiivse stressi markereid ja leiti, et mida rohkem piima oli joodud, seda suurem oli stress. "Kas piim oli ainuke toiduaine?" küsib Laht, sest muidu ei saa teiste ainete osa stressi tekkes välistada. Sellele küsimusele artiklist vastust ei saa. Analüüsi teeb keerukaks ka eri toidu­lisandite kasutamine.

Piimateadlase sõnul seostatakse oksüdatiivset stressi piimasuhkru koostises oleva galaktoosiga. "Samas on teada, et vananedes väheneb organismi võime piimasuhkrut, seega ka galaktoosi hulka poolitada. Terve inimene ei transpordi galaktoosi verre, energia tekitamine sellest käib üle mitme vaheühendi," ütleb Laht.

Artiklist järeldub, et hapendatud piimatoodete ja juustu söömine oli pigem kasulik, probleemid tulenesid suurest kogusest rõõsast piimast. "Teades, et eelmise sajandi lõpul ei olnud Rootsi ülikoolisööklates tavapärane, et lõuna ajal oleks rõõska piima pakutud, jääb küsitavaks, kas tõesti oli seal nii palju naisi, kes jõid üle kolme klaasi piima päevas," imestab Laht. Ühtlasi oli tema sõnul selleks ajaks juba trendikas tarvitada väherasvaseid piimatooteid, ka koolipiim oli väherasvane, seega saadi piimast minimaalselt D-vitamiini.

Tartu ülikooli kliinikumi dieediarst Liidia Kiisk põrutab otse: "Elulemus ei ole piimajoomisega võrreldav, see on absurd." Ta kinnitab, et ainult piima tarbimine suurtes kogustes, eriti madala D-vitamiini taseme korral, luid ei tugevda. "Arvestades biokeemilisi protsesse, ei jõua nii kaltsium luudesse," tähendab ta, et just seepärast on tänapäeval müügil D-vitamiiniga rikastatud piim.

Laht viitab ajakirjas Osteoporosis International tänavu ilmunud Islandil korraldatud pikaajalisele piima tarbimist käsitlevale toitumisuuringule, kus mõõdeti küsitletuil mitu korda luude tihedust. Selles leiti, et tähtis on adekvaatne organismi kaltsiumiga varustamine noorukieas, sel juhul on ka kõrges vanuses luud tihedamad ja luumurde vähem. Kaltsiumi põhiallikas oli piim.

Kiire kasvu ajal on kaltsiumi omastamine intensiivsem, sest vaja on ka luid ehitada. "Luustik on hilisemas eas tagavara, kust vajadusel lisa võetakse, tasapisi muutuvad luud hõredamaks," selgitab piimateadlane paratamatut protsessi.

Vanemas eas on hapen­datud tooted paremad

Sestap võib tema hinnangul Rootsi teadlaste väide, et kõrges vanuses ei pruugi suures koguses rõõsa piima joomine kasulik olla, olla tõene selle poolest, et piimasuhkru omastamine ja valkude seedimine on vanemas eas ebaefektiivsem. Seetõttu on hapendatud piimatooted vanemas eas paremad, sest nendest saadavate ainete omastamine on tõhusam.

Kas piimajoomist peaks piirama?

Tervise arengu instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk soovitab samamoodi nagu uuringu autorid tulemusi tõlgendada ettevaatusega. Ta kinnitab, et paanikaks ei ole põhjust ning ühe uuringu tulemused ei ajenda kedagi toitumissoovitusi muutma.

Ta rõhutab, et arvestades üldiseid toitumissoovitusi, ei peaks inimene oma tervise huvides loobuma piima tarbimisest ega liialdama ka hapendatud piimatoodetega. Selles on veendunud ka uuringut arvustanud teadlased maailma teistes riikides.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee