Piim: tervisele endiselt kasulik või enam mitte? (64)
Mainekas meditsiiniajakirjas British Medical Journal ilmunud Rootsi meditsiiniteadlaste artiklit refereerinud väljaanded maailmas on unustanud teadlaste soovituse tõlgendada uuringu tulemusi ettevaatlikult ning nii teatavad artiklite pealkirjad piima võimest inimesi liig vara tappa.
Uuring tekitab palju küsimusi
See on ajendatud rootslaste uuringus püstitatud küsimusest, kas suures koguses rõõsa piima tarbimine võiks olla seotud suurema suremuse ja luumurdudega. Oma küsimusele vastuse saamiseks uurisid nad Rootsi keskosa eakaid inimesi, toitumisega seotud küsimustikule vastas 61 433 naist ja 45 339 meest.
Uuringust selgus, et naistel, kes jõid päevas kolm või rohkem klaasi piima, oli kaks kord suurem risk südamehaiguste ning 44% suurem tõenäosus vähi tekkeks, võrreldes naistega, kes jõid päevas klaasi või vähem piima. Meeste puhul suurenes risk surra kümme protsenti, kui päevas joodi kolm või rohkem klaasi piima. Väga paljudel inimestel oli olnud luumurde.
Uuringu tulemustega tutvus Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi piimateadlane Tiiu-Maie Laht. Tema sõnul on uuringu tulemustes mitu küsitavust. Alates sellest, mis vanuses nii naised kui ka mehed surid ja kas nende hulgas olid ka neid, kellel oli luumurde. Peale selle teab Laht, et kuigi naistele esitati kolm toitumisankeeti, võeti statistiliste arvutuste aluseks põhiliselt neist esimene.
Küsitavustele on maailma ajakirjanduses viidanud teisedki teadlased, näiteks leiab New Yorgi linnaülikooli professor Mary Schooling, et seos piima tarbimise ja surma vahel pole otsene ja vaja oleks lisauuringuid. Ka Virginia toiduteadlase Isabel Maplesi sõnul on vara järeldusi teha, sest piimal on teisi tervisele kasulikke omadusi.
Uuringut kirjeldavas artiklis kirjutatakse, et mõne uuringus osalenu kehavedelikes määrati oksüdatiivse stressi markereid ja leiti, et mida rohkem piima oli joodud, seda suurem oli stress. "Kas piim oli ainuke toiduaine?" küsib Laht, sest muidu ei saa teiste ainete osa stressi tekkes välistada. Sellele küsimusele artiklist vastust ei saa. Analüüsi teeb keerukaks ka eri toidulisandite kasutamine.
Piimateadlase sõnul seostatakse oksüdatiivset stressi piimasuhkru koostises oleva galaktoosiga. "Samas on teada, et vananedes väheneb organismi võime piimasuhkrut, seega ka galaktoosi hulka poolitada. Terve inimene ei transpordi galaktoosi verre, energia tekitamine sellest käib üle mitme vaheühendi," ütleb Laht.
Artiklist järeldub, et hapendatud piimatoodete ja juustu söömine oli pigem kasulik, probleemid tulenesid suurest kogusest rõõsast piimast. "Teades, et eelmise sajandi lõpul ei olnud Rootsi ülikoolisööklates tavapärane, et lõuna ajal oleks rõõska piima pakutud, jääb küsitavaks, kas tõesti oli seal nii palju naisi, kes jõid üle kolme klaasi piima päevas," imestab Laht. Ühtlasi oli tema sõnul selleks ajaks juba trendikas tarvitada väherasvaseid piimatooteid, ka koolipiim oli väherasvane, seega saadi piimast minimaalselt D-vitamiini.
Rootslaste uuringus on kaltsiumi sisaldus toidus seostatud südamehaiguste riskiga ja ka luumurdude esinemissagedusega, tulemustest võib leida, et mehed said toiduga tunduvalt rohkem kaltsiumi kui naised. Samas on Lahti sõnul teada, et kaltsiumi omastamine toidust on vanematel meestel märksa efektiivsem kui naistel. "Siit võiks järeldada, et Rootsi naised said toiduga liiga vähe kaltsiumi, seda enam, et ka D-vitamiini said nad vähem. Suures koguses väherasvase piima tarvitamine tõi kaasa valguga liialduse toidus, see kahjustas ainevahetust," selgitab ta. Maailmas refereeritud artiklis kasutatud toitainete kogused on saadud oletuste põhjal, midagi pole mõõdetud. "Uurimused, milles on mõõdetud kaltsiumi sisaldust veres, ei kinnita Rootsi teadlaste tehtud järeldusi," väidab Laht.
Tartu ülikooli kliinikumi dieediarst Liidia Kiisk põrutab otse: "Elulemus ei ole piimajoomisega võrreldav, see on absurd." Ta kinnitab, et ainult piima tarbimine suurtes kogustes, eriti madala D-vitamiini taseme korral, luid ei tugevda. "Arvestades biokeemilisi protsesse, ei jõua nii kaltsium luudesse," tähendab ta, et just seepärast on tänapäeval müügil D-vitamiiniga rikastatud piim.
Laht viitab ajakirjas Osteoporosis International tänavu ilmunud Islandil korraldatud pikaajalisele piima tarbimist käsitlevale toitumisuuringule, kus mõõdeti küsitletuil mitu korda luude tihedust. Selles leiti, et tähtis on adekvaatne organismi kaltsiumiga varustamine noorukieas, sel juhul on ka kõrges vanuses luud tihedamad ja luumurde vähem. Kaltsiumi põhiallikas oli piim.
Kiire kasvu ajal on kaltsiumi omastamine intensiivsem, sest vaja on ka luid ehitada. "Luustik on hilisemas eas tagavara, kust vajadusel lisa võetakse, tasapisi muutuvad luud hõredamaks," selgitab piimateadlane paratamatut protsessi.
Vanemas eas on hapendatud tooted paremad
Sestap võib tema hinnangul Rootsi teadlaste väide, et kõrges vanuses ei pruugi suures koguses rõõsa piima joomine kasulik olla, olla tõene selle poolest, et piimasuhkru omastamine ja valkude seedimine on vanemas eas ebaefektiivsem. Seetõttu on hapendatud piimatooted vanemas eas paremad, sest nendest saadavate ainete omastamine on tõhusam.
Kas piimajoomist peaks piirama?
Tervise arengu instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk soovitab samamoodi nagu uuringu autorid tulemusi tõlgendada ettevaatusega. Ta kinnitab, et paanikaks ei ole põhjust ning ühe uuringu tulemused ei ajenda kedagi toitumissoovitusi muutma.
"Ennatlik ja vastutustundetu oleks kutsuda inimesi üles piimajoomisest loobuma või asendama seda teiste, näiteks laktoosivabade või hapendatud piimatoodetega. Selle uuringu tulemused näitasid nimelt, et fermenteeritud piimatoodete, näiteks juustu, jogurti ja hapendatud piimatoodete suurem tarbimine, võrreldes vähese tarbimisega, vähendab nii suremuse kui ka luumurdude riski 10–15% iga lisaportsjoni pealt," kostab Nurk.
Ta rõhutab, et arvestades üldiseid toitumissoovitusi, ei peaks inimene oma tervise huvides loobuma piima tarbimisest ega liialdama ka hapendatud piimatoodetega. Selles on veendunud ka uuringut arvustanud teadlased maailma teistes riikides.
Kommentaarid