Uudised

1,2 miljardil inimesel maailmas ei ole võimalust käimlat kasutada

Arengumaade paljusid terviseprobleeme saab ennetada vetsu ehitamisega (3)

Toimetas Silja Paavle, 19. november 2014 09:56
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kuigi meile on vetsus käimine igapäevane toiming, on puhta vee ja sanitaartingimuste puudumine üks suuremaid surmade ja haiguste põhjuseid maailmas, nendib Arengukoostöö Ümarlaud tänasel rahvusvahelisel tualettide päeval.

AKÜ poliitikaekspert Anna Karolini sõnul mõtlevad eestlased arengukoostööst sageli kui toidu jagamisest või koolide ehitamisest. "Tegelikult mõjutab inimeste elusid ka midagi nii lihtsat kui üks hea  kemps. Eestis ammu minevikku jäänud probleemid on paljudes riikides tõsised väljakutsed, näiteks halvad sanitaartingimused või naiste
suremus sünnitamisel."

Samal teemal

Maailmas ei ole 1,2 miljardil inimesel võimalik kasutada käimlat, nad peavad asjal käima näiteks põõsa taga või veekogudes. Lisaks  ebamugavusele põhjustab korralike sanitaartingimuste puudumine tõsiseid  probleeme – ligi pooled arengumaade elanikest kannatavad erinevate haiguste käes, mida saaks ennetada kätepesu ja vetsude ehitamisega. Arvatakse, et 88% kõhulahtisuse juhtumitest on seotud saastatud vee, puuduliku hügieeni ja sanitaartingimustega. Need viivad hauda umbes 1,5
miljonit inimest aastas ja 4000 last päevas

Käimlate puudumine tekitab eriti suuri probleeme naistele. Kultuurilistel põhjustel ei tohi naised paljudes maades avalikult põllul pissil käia, öösel üksi väljas käimine teeb nad aga haavatavaks seksuaalsetele rünnakutele. Tüdrukud ei saa aga käia koolis, kus ei ole vetsusid.

Kõige rohkem on korralikest sanitaartingimustest puudus Lõuna-Aasias (ligi 1,1 miljardit) ja Sahara-taguses Aafrikas (546 miljonit). Oma olulisuse tõttu on puhta vee- ja sanitaartingimuste parandamine ka osa riikidevahelisest arengukoostööd puuduvast kokkuleppest ehk aastatuhande arengueesmärkidest. Nende probleemide lahendamine aitab kaasa ka vaesuse vähendamisele ja tervematele eludele.

Arengukoostöö raames on 14 aastaga ligipääsu puhtale veele saanud 2,1 miljardit inimest. Peaaegu sama palju (2 miljardit) on saanud ka kempsud. On välja arvutatud, et iga vee ja sanitaartingimuste parandamisele kulutatav euro toodab tagasi kaheksa
eurot. See tuleb vähenenud ajakulust, suurenenud tootlikkusest ja väiksematest tervishoiukuludest.