Emakakaelavähk murrab järjest enam nooremaid naisi (1)

„Emakakaelavähki haigestunute arv kasvab aasta aastalt vaatamata riiklikule sõeluuringuprogammile. Seda just nooremate naiste seas,“ nentis Kaire Innos Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonnast Eesti Vähiliidu sügiskonverentsil.

Emakakaelavähi esmajuhtude arv on Eestis Euroopa riikidega võrreldes väga kõrge ning on 2000-ndate aastate algusest järsult suurenenud. Igal aastal avastatakse umbes 185 emakakaelavähki, sagedamini haigestuvad noored, 15 – 40 aastased naised.

Spetsialistide arvates on tegu rahvatervisliku küsimusega. Kersti Kukk, Põhja-Eesti Regionaalhaigla naistehaiguste keskuse juhataja-ülemarst ütles, et haigestumus on suurem nende naiste seas, kes ei käi regulaarselt naistearsti kontrollil. „Kahjuks on üle 50% emakakaelavähkidest suhteliselt kaugelearenenud. Naistega rääkides on selgunud, et nad pole naistearsti juures käinud 5, 10 ja mõnikord ka 20 viimast aastat,“ kostis ta.

Tasub aga meeles pidada, et emakakaelavähk ohustab kõiki naisi olenemata vanusest. Regulaarne naistearsti külastamine on seda olulisem, et vähieelne seisund võib kesta 10–25 aastat ning selle aja jooksul on see kergesti diagnoositav ja ravitav. Kui on välja arenenud emakakaelavähk, siis sellel puuduvad varajased sümptomid, haiguse olemasolust võib märku anda ebaregulaarne veritsus, voolus või valu.

Ka emakakaelavähki saab ennetada sõeluuringuga – Eestis kuuluvad selle vähi sõeluuringu sihtgruppi 30 – 55 aastased naised, keda kutsutakse uuringutele viieaastase intervalliga.

Ennetada saab end ka HPV-viiruse - seksuaalsel teel leviva inimese papilloomiviiruse vastu vaktsineerides, seda viirust peetakse emakakaelavähi põhiliseks riskiteguriks. Eestis, paraku, tuleb vaktsiini eest ise maksta, kuigi enamuses arenenud riikides kuulub seegi vaktsiin riiklikesse imuniseerimisprogrammidesse. „Kellel aga vähegi on võimalik, suunake oma lapsi selle viiruse vastu vaktsineerima,“ soovitas Kersti Kukk.