Üks küsimus: mis on müoom? (1)

Tervis Pluss

Müoomid on naissuguelundite healoomulised moodustised ega ole haigusena tegelikult kasvajad. Nad suurenevad üldjuhul aeglaselt emakaseina sees või selle küljes, koosnedes side- ja silelihaskoest. Kuna müoom enamasti vaevusi ei põhjusta, diagnoositakse neid sageli juhuleiuna, näiteks ultraheliuuringul.

Emakamüoomi esineb 30–35% naistest. Need tekivad viljakas eas, tavaliselt pärast 35. eluaastat, harvem võib neid leida ka noortel, 20. eluaastates naistel.

Müoomide tekkepõhjus pole täielikult teada, kuid soodustavateks teguriteks peetakse
1) munasarjahormooni östrogeeni üleküllust,
2) pärilikkust,
3) organismi ainevahetuslikke muutusi,
4) emaka lihaskoe hormoonretseptorite liigset aktiivsust.

Pärast menopausi väheneb järsult munasarjades toodetavate hormoonide, östrogeeni ja progesterooni tase, mistõttu müoomisõlmed vähenevad või taanduvad.

Väga harva, 0,5–1%-l juhtudest arenevad müoomid pahaloomulisteks kasvajateks.

Müoome ravitakse sageli kirurgiliselt. Peale erinevate müoomilõikuste saab sõlmekesi eemaldada või nende kasvu pidurdada ravimitega ja müoomi verega varustavate veresoonte sulgemisega, nii et kasvaja kahaneb.