Kas müoomi lõigata või mitte?

Kui emakamüoom on väike ja sümptomiteta, võib sellega suurt muret tundmata elada aastaid. Siis piisab, kui naistearsti juures kaks korda aastas sõlmekesi vaid kontrollimas käia: tehakse ultraheli, mõõdetakse sõlmed, jälgitakse, kas kasvaja püsib sama suur, ja arst uurib, ega pole tekkinud probleeme menstruatsiooniga, tsükliväliseid verejookse.

Mingeid erilisi nõudmisi elu müoomiga ei esita. Sellesse piirkonda ei soovitata üksnes teha muda- ega elektriravi.

Kui kasvaja põhjustab vaevusi – pikki vererohkeid menstruatsioone, kehvveresust, tsükliväliseid veritsusi, valusid – tuleb kasvaja eemaldada. Ka siis, kui vaevusi pole, aga emakakasvaja on suur, on mõttekas see ära lõigata, sest suur lihaskoekasvaja ei kao iseenesest.

Enne lõikust arutatakse koos patsiendiga läbi operatsiooni maht ja naise hilisemad võimalused. Kas müoom eemaldada koos emakaga, oleneb naise vanusest, sellest, kas ta soovib veel sünnitada, kasvaja suurusest, asukohast ja naise soovist.

Kasvaja eemaldamine. Suured müoomid eemaldatakse lahtisel meetodil, avatud kõhuõõne lõikusega, väiksemad laparoskoopiliselt. Viimasel juhul on kõhu eesseinal ainult mõni väike avaus.

Et kasvajasõlme saaks eemaldada laparoskoopiliselt ja emakat säilitades, tuleb kasvaja mahtu mõnikord enne operatsiooni vähendada. Selleks teeb patsient enne operatsiooni läbi kolmekuulise hormoonravi kas kord kuus saadava depoosüsti või suukaudse tablettravina. Selle mõte on lõikuseelseks perioodiks esile kutsuda kunstlik menopaus.

Sel ajal kasvaja maht ja verevarustus vähenevad, nii et eemaldada saab ainult kasvajasõlme või -sõlmed.

Elu emakata. Emaka eemaldamine ei põhjusta naise elukvaliteedis ega seksuaalelus muutusi. Kui kas või üks munasari jääb alles, ei teki ka hormonaalseid muutusi. Emakas on naisele vajalik vaid raseduse kandmiseks. Õnnetu olukord on siis, kui emakas tuleb eemaldada noorel naisel, kellel pole veel lapsi.