Eesti naiste osalus rinnavähi sõeluuringus on endiselt napp

Üle-eestiline rinnavähi skriining toimub alates 2002. aastast. Hetkel uuritakse 50-62-aastaseid naisi. „Eesti ja Iirimaa on Euroopa Liidus kaks riiki, kus rinnavähi sõeluuringule kutsumine lõpetatakse, kui naine saab 62 aastaseks. Teistes riikides on ülemine vanusepiir 69," rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk samal konverentsil. Et rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja, on Talgi sõnul kurb, et riik ei hooli naistest. „Miks, seda võiks poliitikutelt enne valimisi küsida," soovitas ta.

Eelmise aasta lõpuks on skriiningul osalenud 311 728 naist. Skriiningu käigus on rinnavähk avastatud 1376 naisel, 76% avastatud vähkidest olid varases staadiumis.

Naiste osalust sõeluuringus on tõstnud uuringu kättesaadavaks tegemine liikuvate mammobussidega. Jätkuvalt ollakse hädas aga sellega, et naised ei saa sõeluuringu kutset kätte ning see on kahtlemata üks osa madala osaluse põhjusest. „Kuigi see pole alus skriiningule tulekuks,“ rõhutas ta.

Põletavaim mure arstide jaoks on kitsas uuringu sihtgrupp. „Paljudes maades alustatakse skriiningut 40. eluaastast ning jätkatakse 69- või 75-aasta vanuseni,“ nentis Ulp. Eesti probleem on seegi, et kindlustamata naisi sõeluuringule ei kutsuta. „Selle vastu aitaks, kui sõeluuring oleks rahastatud riigieelarvest, sest haigekassa on öelnud, et lähiajal neil selleks võimalusi pole,“ nentis Ulp.

Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja, mis moodustab rohkem kui viiendiku kõigist Eesti naistel diagnoositavatest vähkidest. Kokku haigestub Eestis igal aastal rinnavähki umbes 630 naist. Rinnavähk on aga varase avastamise korral igati ravitav haigus ning sõeluuring pakub varaseks avastamiseks võimaluse.