Kolm levinud müüti pisikute kohta, mis ei vasta teps mitte tõele (2)

Levinud on arvamus, et terve püsimiseks tuleks oma tõbist kolleegi vältida. Tegelikkus on aga selline, et suurem tõenäosus haigestuda on mitte vahetust kontaktist haigega, vaid korjates pisikuid enda külge näiteks ukselinkidelt ja muudelt kontoripindadelt, kus need kaks kuni neli tundi elus püsivad.

Pisikute levikuga on seotud teisigi müüte, mille portaal Prevention.com erinevatele uuringutele tuginedes ümber lükkab.

1. Tualetid on räpasemad kui lennukiistmed. Ameerika mikrobioloogia ühingu uuringust andmeil püsivad näiteks antibiootikumide suhtes resistentsed MRSA bakterid lennuki käetugedel elus seitse päeva, tualeti loputuskastinuppudel vaid neli päeva. Seega on lennukiistmetel rohkem pisikuid kui tualettides. Pisikutest hoidumiseks tuleks neid pindu puhastada alkoholi baasil valmistatud desinfektsioonivahenditega.

2. Köögis on kõige pisikurohkem paik mikrolaineahju nuppude küljes. USA tervishoiu ja -ohutuse organisatsiooni NSFi uuring kinnitab: mikrolaineahju nupud ei pääse köögi kõige räpasemate paikade esikümnesse. Küll aga on seal esikümnes näiteks pannilabida vars või avaja. Püüa neid vahendeid regulaarselt puhastada.

3. Köögirätikud on puhtamad kui pesukäsnad. Tänavune uuring kinnitab, et 89% köögirätikutest leidub samu baktereid, mida tavaliselt leidub väljaheites. Põhjus on lihtne: niiske keskkond on ideaalne elupaik erinevatele patogeenidele. Pesukäsnadele, mida loputatakse pidevalt, bakterid nii lihtsalt püsima ei jää. Siit ka nõuanne, et köögirätikuidki tuleb tihti pesta. Nakatumise vältimiseks peaks eraldi kasutama nõude, käte ja kappide kuivatamiseks erinevaid rätikuid.