Terviseuudised

Sügava puudega tütre ema: "Ega keegi teine ei tee, kui sa ise ei võitle enda eest!" (58)

Kristin Aasma, 30. november 2014, 09:05
Foto: Tairo Lutter / Postimees
Eelmise nädalal helistas Õhtulehe toimetusele üks vapper valgalanna ja rääkis, et soovib oma sügava puudega tütart kaheks kuuks erihoolduskeskusest koju tuua, kuid peab tütre kodusoleku ajal maksma haiglale kallist majutusraha, et haiglakoht säiliks. "See pole ainult minu probleem, vaid puudutab paljusid. Võib-olla keegi soovib oma last kasvõi kuuks ajaks koju tuua, aga just seepärast jääb toomata," põhjendas ta lehe poole pöördumist ja soovi anonüümseks jääda. Majutusraha maksmisest päästis valgalanna lõpuks sotsiaalministeerium, kust aga rõhutati, et tegemist on erandkorras tehtud otsusega. Süsteemi paindlikumaks muutumiseni läheb veel aastaid.

60-aastase valgalanna 29-aastasel tütrel on Retti sündroom ja ta vajab ööpäevaringset erihooldust. Naine on tütre eest kogu aeg hoolitsenud. Peamiselt üksi, vahel on ka mees aidanud, kuid naise sõnul on mehel oma elu. Haige vajab sageli tõstmist.

Ema sõnul tunneb 29-aastane tütar end koduses õhkkonnas palju paremini kui haiglas. Ka saab ta tütrele kiiremini appi tõtata, kui teda tabab järjekordne krambihoog.

Naine aga ei tahtnud kuidagi leppida korraldusega, et kuigi haigla ei nõua toiduraha selle aja eest, mil tütar kodus on, tuleb tal krõbeda summaga majandusraha ikkagi tasuda. "Ma saaksin aru, kui see oleks 40 eurot, mis ma hooldamise eest riigilt saan, aga 140 eurot on ebainimlik summa!" protestis valgalanna.

Samas polnud haigla ja hooldaja vahelises lepingus fikseeritud tasumise kord juhuks, kui patsient ajutiselt haiglast ära viiakse. "Kui ma nahhaalne oleksin, siis jätaksin lihtsalt maksmata ja kõik," sõnas naine.

Ta pidas siiski õigemaks otsida abi ning pöördus tema meelest õiglase lahenduse leidmiseks sotsiaalministeeriumi poole. "Ega keegi teine ei tee, kui sa ise ei võitle enda eest," selgitas ta südilt.

Olgu öeldud, et kuutasu Valga Haigla erihooldusosakonnas sügava puudega inimese hoidmise eest oli antud juhul 221 eurot kuus, millest 80,26 eurot moodustab naise sõnul toidu- ja 140,74 eurot majutusraha. 

Valgalanna ja tema tütre kuusissetulek kahe peale kokku on ca 376 eurot – ema pension 283 eurot, hooldusraha ca 40 eurot pluss 53 eurot, mida riik maksab tütrele puude raskusastme eest.

Vestluses tulid jutuks ka puuetega inimeste ja nende hooldajate üldisemad mured. Muidugi on peamine probleem raha. "Kuidas riik hoiab inimesi sellistes tingimustes! Mismoodi saab selle rahaga ära elada?!" ahastas elu aeg tütart hooldanud naine, kelle jutust oli tunda, et nad on tütrega lähedased. Ta rääkis, et tütart tabavad krambid kõige tihemini just täiskuu ajal. Kuigi haige end kõnes ei väljenda, saab ta aru, mis toimub. Ema paneb nördima igakuine kviitungite esitamine ametnikele ja tõestamine "kuhu ma selle raha olen pannud".

Valgalanna pöördumise peale lahendas sotsiaalministeerium olukorra selliselt, et patsiendi eest kodus oldud kahe kuu eest Valga haiglale majutusraha maksma ei pea. Haiglale aga jääb riigipoolne raha kohatasuna alles.

Valgalanna on ministeeriumi poolt vahendajaks olnud ametnikule Bärbel Vapperile väga tänulik: "Minu poolt temale suur aitäh!"

Sotsiaalministeerium: see oli erandjuhtum!

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Bärbel Vapper kommenteeris juhtumit, et mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele valgalanna ja Valga Haigla hoolekande osakonna vahel saadi tänu sellele, et haigla erihooldusse puudus järjekord. Samuti põhjendati ministeeriumist valgalannale vastutulekut, et südamlikku sidet ema ja tütre vahel sooviti säilitada.

Patsientide pikemaks ajaks ajutiselt haiglast koju viimist tulevat ette harva. "Kui inimene on saanud riigirahastuse, kui tal on erihooldevajadus, kui on vaja ööpäevaringselt tema eest hoolitseda, siis ei ole nii, et ta võetakse riigi raha eest kaheks kuuks puhkusele. Need on erandjuhtumid," selgitas Vapper antud juhtumit. Sealjuures rõhutas ametnik kontakti säilimise vajadust hooldatava ja tema omaste vahel: "Võetakse nädalavahetusteks, et kontakt säiliks."

Haigla majutusraha nõuet õigustas ametnik sellega, et kuuks-kaheks on inimest voodikohale keeruline leida.

Süsteem muutub paindlikumaks aastate pärast

Samas on ilmne, et erihoolduse süsteem peaks olema nii ajaliselt kui ka rahaliselt palju paindlikum. Sel ajal, kui üks patsient on kodus omaste hoole all, võiks ju haiglakohta täita ajutiselt keegi teine, kelle hooldaja saaks endale puhkust lubada?

"Tegelikult ongi selline tunne, et sa pead oma lapsest loobuma," kirjeldas ametnik kuupõhise arvestuse üht miinuspoolt. "Me ei taha seda tunnet süvendada. Peab olema selline võimalus, et inimene saab oma hoolduskoormust leevendada ja jagada hoolduskoormust riigiga. Suund oleks selline, et säiliks kontakt kodustega niivõrd, kui nemad tahavad seda kontakti hoida, ja võtaksid hooldatava enda juurde koju. Meie omalt poolt nagu toetaksime seda," tutvustas Vapper riigi seisukohti puuetega inimeste hooldamisel.

Millal aga paindlik süsteem toimima hakkab, on hetkel raske öelda, sest rakendusplaan on Vapperi sõnul praegu "väljatöötamisel ja kinnitamisel".

Uut süsteemi loov erihoolekande arengukava aastateks 2014 kuni 2020 kinnitati tänavu septembris. Arengukava töögrupi juhina räägib Vapper, et plaan näeb ette, et minnakse asutusepõhiselt teenuselt üle kogukonnapõhisele, mis on paindlikum ja isikukesksem teenus. "Seal me näeme konkreetselt lühiajalise hoolduse võimaldamist, sealjuures ka teenuse hinnad viia paindlikumaks – ööpäevasteks, nädalasteks," rääkis Vapper.

"Aastal 2018 me tahaksime komponentidepõhist teenust osutada, mis tähendab seda, et iga inimese puhul arvestatakse, millistest komponentidest tema teenus koosneb. Mõnel on vaja näiteks ainult hooldust ja järelevalvet, mõnele näiteks mingit töötamise ja majapidamise komponenti või sotsiaalseid suhteid. Inimesele pannakse oma pakett kokku. Igal ühikul on oma hind taga ja sellest moodustub tema teenus," tutvustas Vapper tulevikuvisioone.

Ametnik on seisukohal, et "mingisugune kohatasu", st omaosalus, peab hoolekande asutuses igal juhul olema. Praegu on kohatasu maksimum 211 eurot, 2015. aasta 1. jaanuarist tõuseb see 219 euroni. "Kui sissetulek jääb alla selle, siis maksab riik vahe kinni," kinnitas Vapper.

;