Keha

Elundidoonorlus: seitse levinud küsimust sel teemal (2)

Toimetas Silja Paavle, 1. detsember 2014 16:11
"Ärge võtke oma elundeid kaasa taevasse, me vajame neid siin," ütleb silt Tartu Ülikooli Kliinikumis transplatsioonikoordinaatori kabineti uksel.Foto: ALDO LUUD
Elundite ja kudede doonorlus ajusurma järgselt on heategu, mis parandab paljude abivajajate elukvaliteeti. Kuid ometi, nagu paljudes teistes riikides, pole ka Eestis elundidoonorlus nii levinud, sest sageli ei soovita sellele teemale ning kunagi paratamatule suremisele mõelda.

Samuti tekib elundidoonorlusele mõeldes palju erinevaid küsimusi. Levinumaile neist saab vastuse internetileheküljelt elundidoonorlus.ee vahendusel.

Samal teemal

Kes on doonor?  Elundidoonoriks võib olla hea tervisega inimene, kes vaba tahte alusel loovutab ühe neeru siirdamiseks oma lähedasele. Doonoriks võib olla ka ajusurmas inimene, kes on eluajal väljendanud oma soovi loovutada surmajärgselt elundeid või puuduvad andmed, et ta oleks olnud selle vastu. Kui puuduvad andmed surnud isiku eluajal väljendatud arvamuse kohta, siis selgitatakse surnud isiku tahe tema eluajal välja lähisugulaste või faktilise abikaasa kaudu.

Mis on ajusurm? Ajusurmaks nimetatakse seisundit, mille korral inimese peaaju on tagasipöördumatult lõpetanud talitluse ning südametegevust ja hingamist toetatakse kunstlikult aparaatide ning ravimite abil. Nende väljalülitamisel kaovad kõikide elundite funktsioonid. Ajusurma diagnoositakse testide kompleksi abil mitme eriarsti osavõtul.

Kuidas toimub elundite ja kudede eemaldamine ajusurmas inimeselt? Doonorelundeid ja -kudesid eemaldavad siirdamise eesmärgil kirurgid. See toimub steriilsetes tingimustes haigla operatsioonitoas. Elundite ja kudede väljavõtmisega surnukeha ei moonutata. Samuti ei põhjusta kosmeetilist defekti silma sarvkestade eemaldamine.

Miks on oluline teavitada oma lähedasi suhtumisest elundidoonorlusse? Kõige olulisem on lähedaste teavitamine oma suhtumisest elundidoonorlusse, sest isegi kui inimese rahakoti vahel on täidetud doonorikaart, siis Eestis küsitakse ikkagi lähisugulastelt luba ajusurmas inimeselt elundite ja kudede eemaldamiseks. Teadlikuna inimese eluajal tehtud otsusest, on lähedastel palju kergem sellist nõusolekut anda. Inimesed, kes on nõustunud kinkima hukkunud pereliikme elundeid teistele siirdamiseks, on öelnud, et see samm andis neile positiivseid emotsioone ja jõudu raskel hetkel vastupidamiseks.

Kui olen otsustanud saada doonoriks, kas tulevikus on võimalik ümber mõelda? Jah. Lõigake või rebige kaart puruks ja teatage sellest oma lähedastele. Midagi muud pole vaja teha.

Kas minu lähedastele makstakse minu elundi või koe loovutamise eest raha? Ei. Elundite kinkimine ja teise inimese päästmine on tasuta. Sellel pole hinda. Kudede ja elundite loovutamise eest tasu pakkumine ja ainelise kasu saamine on keelatud ning karistatav vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele.

Kust saab doonorkaarti? Doonorvoldikud on saadaval apteekides. Doonorikaardi võib välja printida ka elundidoonorlus.ee kodulehelt. Kindlasti teavitage oma otsusest ka lähedasi.

Samal teemal

27.06.2017
LÕPUKS OMETI: Tartu ülikooli kliinikum nimetati Scandiatransplandi liikmeks
11.05.2016
Digitehnoloogia areng toetab patsiendi nägemise taastamist
27.11.2015
Mõrvatud noormehe elunditega päästeti kuue inimese elu
24.11.2015
Ootamatult surnud tüdruku elunditega päästeti viie inimese elu