Vesijooks on põnev vaheldus ujumisele, vesiaeroobikale ja -võimlemisele, mõjutades kogu organismi. Vesijooksutrenni teha on tunduvalt vahvam kui seda vaadata. Kindlasti ka kasulikum! Innukad vesijooksjad basseinivees püüdlikult ja keskendunult aegluubis liikumas – see näeb välja kõike muud kui jooks.
Pigem tekib võrdlus aeglaselt jooksva filmilindiga, kus inimesed teevad küll midagi tuttavlikku, aga iseäralikul moel. Lisaks veidrad vööd ümber keha. Aga eks püüdke ise veetakistusega rinda pistes joosta – enam ei aja üldse naerma. Just vee omadused teevadki trenni mitmekülgseks ja tervisele kasulikuks. Võtmesõnad on takistus, rõhk ja temperatuur.
Kaaluta oleku võlu
“Vesijooks sobib tõesti kõigile – eakatele ja lastele, sportlastele ja tervisesportlastele. Eriti aga ülekaalulistele ja liigesevalude käes kannatajatele, samuti taastusraviks. Suuresti paraneb hingamis- ja vereringeelundkonna töö, sest intensiivselt töötavad kõik suuremad lihased,” selgitab Tervise Paradiisi veekeskuse treener-füsioterapeut Ewe Alliksoo. Just tema “avastas” vesijooksu 6 aastat tagasi Soomes ning pärast väljaõpet asus esimesena Eestis treeninguid läbi viima. Soomes oli vesijooks 1980ndatel osa füsioteraapiast ja seda kasutati edukalt näiteks pärast operatsioone ja spordivigastustest taastumisel.
Tervisele nii tõhusat treeninguvormi ei saanud aga pikalt vaka all hoida ja peagi sai sellest populaarne harrastus kõikidele huvilistele.
Ewe Alliksoo sõnul teeb vesijooksu eriliseks just ümber keha kinnitatav spetsiaalne vöö, mis tõstab vees olija pinnale püstisesse asendisse. See pole sama mis päästerõngas, seega ilma ujumisoskuseta trennis hakkama ei saa. Ideaaltingimustes jooksja jalad põhja ei ulatu. Soovitatav veesügavus on 140–150 cm.
Eesti basseinides on tavaliselt madalama ja sügavama veega osad. Vesijooksus on hea rakendada ringliikumist, nii on kõik võrdsetes tingimustes.
Tuttav tehnika
Vesijooksu põhitehnika ehk kiirjooksutehnika on lihtne, peaaegu sama mis maismaal joostes.
Kehaasend:
• veepinnal püstiasendis, ettekallutus 15–20 kraadi,
• kael sirge, õlad all,
• pilk suunatud otse ette, umbes
50 cm kõrgusele veepinnast. NB! Aitab ära hoida pingeid kaelas ja õlavöötmes!
Käed:
• küünarnukist 90kraadise nurga all kõverdatud,
• liiguvad edasi-tagasi, sõrmed koos, tõmbavad vett tahapoole.
Jalad:
• ideaalis põhja ei ulatu,
• teevad intensiivseid rütmilisi jooksusamme. NB! Oluline on läbida samasugused sammufaasid nagu maismaal joostes. Nii saavad kõik lihasgrupid vajaliku koormuse.
Koormus ja pulss
Füüsilise koormuse tase sõltub inimese treenitusest. Koormuse sobivust saab ka ise määrata, arvestades maksimaalset pulsisagedust. Algajaid juhendab treener ja ka basseiniseinal on abistav info. Edasijõudnud oskavad juba ise pulsikella järgi vajalikke järeldusi teha ja koormust jõukohaseks reguleerida.
Informatsiooni koormuse intensiivsuse kohta saab ka enesetunde ja hingamise järgi.
Lihtsaim moodus: jälgi, et oleks hea olla ja sa ei hingeldaks! Sügav ja rahulik hingamine näitab, et koormus on optimaalne (aeroobses tsoonis). Hingeldamine annab tunnistust, et koormus on juba järgmises ehk anaeroobses tsoonis.
Sportliku liikumise positiivne toime avaldub vaid sel juhul, kui harjutada optimaalse koormusega, seega mitte palju ja tugevasti, vaid parasjagu.
Vesijooksu 45minutine treening on üles ehitatud tsüklite kaupa. Kui soojendus on tehtud ja keha-käed-jalad trenniks valmis, järgneb põhiosa. See koosneb eri koormusega etappidest, mil omas tempos jooks vaheldub intensiivsemaga. Intervallid määrab treener grupi taset arvestades. Treeningu lõpus tehakse kindlasti lõdvestus- ja venitusharjutusi.
Pump tööle!
Vesijooks on intensiivne treeningumeetod. Mida sügavamal vees joosta, seda suurema koormuse inimene saab. Ewe Alliksoo sõnul võrdub pool tundi jooksu vees kahe tunni jooksuga kuival maal.
Kuna süda kasutab suuremal määral verd kui kuival maal, toimuvad südames järgmised muutused:
• suureneb südame löögimaht,
• kasvab südame kontraktsioonivõime.
Peale südames toimuvate muutuste:
• langeb kehakaal,
• kasvab aeroobne töövõime,
• paraneb uni,
• suureneb lihasjõudlus,
• vähenevad lihaspinged.
Vesijooks ei sobi, kui
* ei osata ujuda,
* on mõni ägedalt kulgev haigus, nt kõrvapõletik, silmapõletik, nohu, herpes,
* on palavik,
* vaevab mõni nahahaigus,
* arst on selle tegevuse keelanud.
Kommentaarid